Maa-ameti andmebaas ei tunnista aadressina "talu"

Tänavu aasta algusest käivitus maa-ameti loodud rakendus, mis võimaldab näha ja töödelda hoonete ja maaüksuste aadresse ühtses süsteemis, mis on kooskõlas ruumiandmete seadusega. Kõik sissekanded peavad seetõttu olema ühildatud kohanimeseaduse reeglitega. Nende reeglite järgi peavad kohanimed olema eestikeelsed ja grammatiliselt õiged, üldjuhul ei või kasutada võõrtähti ja Rooma numbreid, ühes külas ei või olla kaht ühesugust kohanime jne.

Paraku ütleb koha-aadresside määramise juhend sõna “talu” kohta üheselt: “Talu on juurdemõeldav liigisõna ja seda ametlikus koha-aadressis määrata ei ole vaja, seega tuleb see üldjuhul ametlikest koha-aadressidest kõrvaldada.”

Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll eristab sõna “talu” kasutamist selgitades ametlikku aadressiandmete süsteemi ja aadressi igapäevakasutust. “Ametlikes aadressiandmetes, sealhulgas maakatastris sõna “talu”, aga näiteks ka sõnu “maja”, “elamu”, “eramu” ei lisata, kuna need pole eristavaks tunnuseks,” toob ta esile seadusepõhise seisukoha.

Ametlik aadress, kus sõna “talu” pole, ei tähenda, et inimene oma postiaadressis ei võiks seda kasutada. “Sinna võib ta rahumeeli “talu” lisada,” soovitab peakeelekorraldaja.

Maa-ameti ühtses süsteemis on üle 2,6 mln objekti, sellest leiab teavet ligi 1,2 mln hoone, 660 000 korteri, 625 000 katastriüksuse, 15 maakonna, 226 kohaliku omavalitsuse, 4649 asustusüksuse, 14 linnaosa, üle 40 000 kohanimeobjekti (sh 15 500 liikluspinda ehk nt tänavad, puiesteed) ja 670 väikekoha (end aiandus-, suvilaühistud jt) kohta