Aktsiad liiga kallid

LHV teise samba fondide poolt hallatavast 235 miljonist eurost seisab hetkel pangakontodel ligi kolmandik.

Viisemann põhjendas raadiosaates, et keskmisest suurem vaba raha hulk on LHV-l ühelt poolt tingitud seetõttu, et nad on investeerinud vähelikviidsele kohalikule aktsiaturule. Teisalt aga seetõttu, et ta peab välisturgude väärtpabereid liialt kalliks.

"Kui vaadata tänast seisu, kus meie raha osakaal on peaaegu kolmandiku juures fondi varadest, näitab see vägagi palju minu suhtumist väärtpaberiturgude tulevatesse arengutesse. Ma pean enda esimeseks ülesandeks fondiinvestorite raha säilitamist ja ma usun, et tänased väärtpaberihinnad on väga paigast ära ning kallid. Hinnad globaalsetel turgudel on ebaloomulikult tasakaalust välja aetud nii keskpankade rahapoliitika kui ka valitsuste fiskaalpoliitika tulemusena," selgitas pensionifondide juht.

Viisamanni sõnul on ta esmane ülesanne investorite vara säilitamine ja teine inflatsiooni löömine. Praegu peab ta eesmärgiks investorite vara säilitada ja hoida pensionivarasid sularahas ja mitte väärtpaberitesse minna.

Väärtpaberite ostmiseks peaks Viisemanni sõnul olema võlakirjatootlused olema 0% kõrgemad ning ettevõtete aktsiad võiks kaubelda oluliselt madalamatel tasemetel.

Üheks suureks erandiks peab Viisemann aga Eesti kapitaliturgu, kuhu ta on investeerinud läbi võlakirjade (Elering, Eesti Energia), kinnisvara (Efteni kinnisvarafondid) ja aktsiate praeguseks umbes veerandi pensionikogujate varadest.

"2007.-08. aastal olid meie investeeringud kohalikul turul väga väikesed, kuna me ei leidnud siin toona väärtust. Kuid me kasvatasime oma investeeringuid, kui väliskapital ning kuum raha siit põgenes. Eestisse on meie fondid investeerinud praeguseks veerandi oma varadest. Esmane põhjus on eelkõige selles, et me näeme siin väärtust ja arvame, et tänases ebaselges maailmas leiab kohalikul turul huvitavaid aktsiaid kui ka võlakirju kuhu investeerida," seletas Viisemann.

Eesti kapitaliturg võiks olla Eestis küll arenenum, kuid vara liikumist ei tohiks tema sõnul suunata regulatsioonidega.

"Probleemiks on, et meie finantssüsteem on väga panganduskeskne. Koos pankade müügiga välismaalastele on sündinud süsteem, mis finantseerib kohaliku majandust ainult läbi panga bilansi. Meil puudub kapitaliturg, mis oleks konkurendiks pankadele. Kogu rahavoog, mis läheb majandusse kanaliseeritakse läbi panga bilansi ja pankadel pole huvi arendada kapitaliturge," rääkis ta.

Ettevõtete ainuke võimalus end finantseerida on Viisemanni sõnul minna panka ja küsida laenu. "Pangagrupid võiks juhtida ettevõtteid, kuidas leida ka teistsugust finantseerimist kui pangalaen, aga kahjuks see ei ole pankade huvides. Mulle oleks kasulik, kui kapitaliturg oleks reguleeritud (fondid peaks nt investeerima teatud summa kohustuslikus korras kohalikule väärtpaberiturule – toim.), kuid see ei peaks olema seadustes kirjas," märkis Viisemann.