TTÜ professor: jaanuaritormi kordumise tõenäosus väike

"Miski pole võimatu, aga tõenäosus 2005. aasta "vesise pühapäeva" kordumiseks on väike, sest suurtorm tekkis mitmete asjaolude kokkulangemisel," kinnitas ta. Torm nimega Gudrun ei kujutanud endast tugevuse mõttes midagi iseäralikku. Iseäralik oli hoopis see, et tuul puhus suure kiirusega väga pikka aega ja suutis seetõttu tekitada väga kõrgeid ja pikki laineid, rääkis Keevallik.

"Samal ajal olid eelnevad tormid vee Läänemere idaossa n-ö kokku kuhjanud, nii et Riia lahes oli veetase meetrijagu tavalisest kõrgem. Oma osa andis ka asjaolu, et meri polnud jääs, nagu ta jaanuaris võinuks olla," selgitas ta.

TTÜ teaduri sõnul pani jaanuaritorm liikvele nii mõnedki ettevõtmised. Esiteks ühines Eesti Läänemere veetaseme prognoosisüsteemiga ja teiseks käivitati tehnikaülikoolis Maa-teaduste tasemeõpe, mis ühendab endas okeanograafia, meteoroloogia ja geoloogia.

Orkaanide hooaeg on Keevalliku sõnul maailma eri paigus erinev. Austraaliat ründavad nad jaanuarist märtsini, Kagu-Aasiat juunist detsembrini ja Põhja-Ameerika idarannikut augustist oktoobrini. "Seega Sandy on suure tõenäosusega selle aasta viimane, mis Ameerikat ähvardab. Orkaanid tekivad juunist oktoobrini ka Mehhiko lääneranniku lähistel, aga liiguvad sealt Vaikse ookeani avarustele, mistõttu neile pööratakse vähe tähelepanu. Huvitav on aga see, et Lõuna-Ameerika idarannikul orkaane praktiliselt ei esine," rääkis ta.