SASil viimane võimalus

“See on meie viimane võimalus, kui SASil üldse tulevikku on,” ütles firma president ja tegevjuht Rickard Gustafson, kes SASi eile avalikustatud kokkuhoiukava järgi kaotab ka ise palgas 20%.

Uus kokkuhoiukava on tingimus, et Skandinaavia suurimale lennufirmale laenu andnud pangad nõustuksid jätkama pankroti äärel vaakuva firma rahastamist. Seda aga vaid lennufirma suuromanikeks olevate Põhjala riikide valitsuste garantiidega. Viimase üle on käinud aktiivsed eelkõnelused Brüsseliga, et Euroopa Komisjon sellist sammu lubamatuks riigiabiks ei nimetaks. Komison ei ole veel seisukohta võtnud, ütles eile komisjoni pressiesindaja.

Firma tuleb müügikõlbulikuks muuta. Nagu Eestis, on ka Rootsis raske leppida mõttega, et n-ö oma lennufirma lõpetab. SAS pole juba 2007. aastast ühtegi aastat kasumis lõpetanud. Firmas on vahetunud mitu juhti, üks kokkuhoiukava on järgnenud teisele. Viimased poolteist aastat on Rootsi valitsus SASile ostjat otsinud, kuid seni tulemusteta.

“Meie eesmärk on SAS müüa,” kordas eile Rootsi finantsturgude minister Peter Norman. “Minu hinnangul ei ole see aga SASi praeguse kulutaseme juures võimalik. Uue strateegia eesmärk on liigliha maha lõigata, muuta SAS konkurentsivõimeliseks ja teha sellega firma müük võimalikuks,” vahendas ministri pressikonverentsilt Rootsi majandusleht Dagens Industri.

Eile avaldatud radikaalne ja senisest konkreetsem strateegia näeb ette SASi töötajate palkade kärpimist kuni 15%, tippjuhtkonnal isegi enam.

“SASi palgad on alati olnud liiga kõrged ning firma muutunud oludega kohanemiseks liiga jäik,” kommenteeris agentuurile Bloomberg Sydbanki analüütik Jacob Pedersen. “Need kulude probleemid on SASil olnud juba pikka aega.”

Lennufirma administratsioonist kaob nii Rootsis, Taanis kui ka Norras kokku 800 töökohta, firma juhtimine koondatakse Stockholmi. Kontsernis tervikuna kahaneb töötajate arv 15 000-lt 9000-le, mille tingib osa harude müük. Nii tahab SAS müüa näiteks kontserni maismaateeninduse osa, mille alla käivad check-in ja pagasikäitlus. Müüginimekirjas on ka lojaalsusprogramm Eurobonus ning kasumlik Norra lennufirma Widerøe. Viimane on mõnevõrra üllatuslik, kuna tegemist on SASi põhitegevuse hulka kuuluva tegevusalaga.

Plaani eesmärk on SASi kulutusi aastas veel 3 miljardi Rootsi krooni võrra koomale tõmmata. Suurema paindlikkuse saavutamiseks on siht rohkem allhanget kasutada. Täiendavad ligi 3 miljardit Rootsi krooni loodetakse saada varade müügist.

Tingimusel, et uus kokkuhoiukava täies mahus ellu viiakse, saab SAS pankadelt ja suuromanikelt – Rootsi, Taani ja Norra riigilt – ümberkorraldusteks veel hingetõmbeaega.

Valitsused annavad garantii uuele krediidiliinile mahus 3,5 miljardit Rootsi krooni, mis jääb jõusse 31. märtsini 2015.

Pankadest nõustusid sellistel tingimustel SASi rahastamist jätkama SEB, Swedbank, DnB, Danske Bank, Royal Bank of Scotland ja Nordea. Ainsana keeldus Handelsbanken.

Rootsi riik ei taha enam raha raisata. “Vastutustundliku omanikuna on valitsus valmis piiratud aja jooksul looma eeldused, et SAS saaks äriplaanis visandatud suured muudatused ellu viia,” ütles Rootsi finantsturgude minister Norman.

Rootsi riigi osalus garantiis on 749 miljonit Rootsi krooni, Taani ja Norra valitsus garanteerivad laene kumbki 500 miljoni Rootsi krooni ulatuses. Aastatel 2009–2010 süstis Rootsi riik uusemissiooni kaudu firmasse 2,4 miljardit Rootsi krooni maksumaksja raha. Rohkem Rootsi valitsus SASi aktsiakapitali aga raha matta ei kavatse. Kui kokkuhoiukava on ellu viidud, üritatakse SASile uuesti ostjat leida, ütles Norman.

Pall on nüüd ametiühingute poolel. Töötajate teavitamine ja läbirääkimised algasid pikema viivituseta, sest uued kollektiivlepingud – mis vastaksid turul valitsevatele tingimustele – tuleb sõlmida väga lühikese aja jooksul.

SASil tuleb saavutada samasugune kulude tase nagu Norwegianil, Ryanairil ja easyJetil, ütles SASi juhatuse aseesimees Jacob Wallenberg Rootsi majanduslehele Dagens Industri. “Kui me töötajatega kokkuleppele ei jõua, ei jää meile ka SASi,” ütles Wallenberg.

SASi juhtkond tuleb uuesti kokku selle nädala lõpul, 18. novembril, et otsustada, kas säästukava elluviimine on võimalik.

Tasub teada

Lennugraafik ei muutu

kärpekava ei mõjuta firma reisijaid. “Me saame julgelt öelda seda, et kulude kärpimine ei aja segamini lennuplaane,” ütles SASi pressiesindaja Taanis Trine Kromann-Mikkelsen.

Omanikud

Kolme riigi firma

SASi suurimad omanikud, %Rootsi riik 21Norra riik 14,3Taani riik 14,3Wallenbergide perefond 7,6

Allikas: fdd