Karmistuvad nõuded reoveepuhastitele

Määrus kehtestab reoveepuhastitele rangemad nõuded, mis vähendavad toitainete nagu fosfori ja lämmastiku jõudmist veekogudesse. “Uute nõuete eesmärk on kaitsta Läänemerd ja teisi veekogusid, mida reoveepuhastid mõjutavad. Peipsi järv, Keila jõgi, Selja jõgi ja mitmed teised siseveekogud on kesises seisundis just suure toitainesisalduse tõttu, mis muu hulgas põhjustab ka vetikate vohamist ja veekogude kinnikasvamist. Kui määrus jõustub, väheneb juba järgmisel aastal veekogudesse sattuva fosfori kogus ligikaudu kolmandiku võrra,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Samuti seab määrus karmimad piirid raskemetallide ja muude ohtlike saasteainete lubatud kogusele heitvees, mistõttu satub neid aineid tulevikus vähem ka veekogudesse. “Ohtlike ainete keskkonda sattumist tuleb vähendada, kuna need ei kahjusta mitte üksnes vee-elustikku, vaid jõuavad lõpuks ka inimeste toidulauale. Seega kaitsevad uued nõuded ka inimeste tervist,” sõnas minister.

Keskkonnaministri sõnul stimuleerib uus määrus ettevõtjaid edaspidi kasutama keskkonnasäästlikumaid lahendusi. Kuna ohtlike ainete sisalduse vähendamine heitvees toob kaasa kulutusi, antakse vee-ettevõtetele vajalike muudatuste tegemiseks 3-10 aastat aega.

Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiviga, mis seab eesmärgiks saavutada veekogude hea seisund 2015. aastaks. Lisaks asulareovee puhastamise direktiivi nõuetele on määruses arvestatud ka Läänemere piirkonnas merekeskkonna kaitsetööd koordineeriva Helsingi Komisjoni (HELCOMi) soovitusi.