Finantslaiskusest priiks: seisev raha sulab tasapisi ära

Vähem mõtleme sellele, et raha väärtus kipub ajas kaduma – inflatsiooni või näiteks rahareformi kaudu. Seetõttu vaatavad inimesed tihti rahulikult pealt oma raha ostujõu langust, pidades investeerimisega kaasneva riski vältimist märksa olulisemaks raha väärtuse suurendamisest või isegi säilitamisest.Finantsvaradesse investeerimine ei ole Eestis kahjuks populaarne. Eestis on praegu kokku vaid umbes 20 000 börsiinvestorit, kellest enamik on seotud Tallink Grupi börsiletulekuga 2005. aasta lõpus. Samas on hoiuste maht Eestis viimase 15 aastaga üheteistkümnekordistunud ning jõudnud praeguseks Eesti Panga andmetel juba 5 miljardi euroni. Küllap on hoiuste mahu sedavõrd jõulise kasvu taga palju mõjureid – elatustaseme üldine paranemine, pankade usaldusväärsuse ja elektrooniliste maksevahendite populaarsuse tõus, samuti maksu- ja tolliameti tegevus ja ümbrikupalkade maksmise vähenemine. Kuid ilmselt on hoiustamistuhina taga ka inimeste ebakindlus tuleviku ees ning soov reserve kogudes keerulisemateks aegadeks valmistuda. Kui lisame siia veel üldise vähese investeerimisalase teadlikkuse, olemegi suure hulga majanduse arenguks vajalikust finantsressursist käibest välja viinud.

Kui ei investeeri, siis pigem tarbi targalt. Ajaloos tagasi vaadates näeme, et hoiuseintresside tõus on Eestis kaasa toonud hoiusemahtude kasvu, kuid intresside langus hoiusemahte vähendanud ei ole – pigem on kasvutempo lihtsalt pisut aeglustunud. Juba enam kui kolme aasta vältel on eurohoiuste keskmine intress olnud alla 2%, praegu isegi alla 1% ning märgatavat tõusu pole tulemas näha, kuid inflatsiooniootus püsib meil 3–4% juures. Tallinna börsi üldindeksi keskmine aastane tootlus 15 aasta jooksul (aastatel 1997–2011) oli aga 15,4% aastas, ületades mitu korda inflatsiooni ning võimaldades tarkade otsuste korral raha väärtust mitte ainult säilitada, vaid ka oluliselt suurendada. Seepärast on oluline sääste investeerida või kui see mingil põhjusel ei sobi, siis laiemalt vaadates võiks raha arvelduskontol hoidmisele eelistada isegi selle suunamist tarbimisse. Ma ei pea silmas sihitut raiskamist, vaid läbimõeldud tarbimist eesmärgiga soetada tarvilik kestvuskaup ja anda edasiviiv tõuge Eesti majandusele.Kui inimene on mõtteviisilt juba investoriks muutunud ehk saanud aru investeerimise vajalikkusest ja kasulikkusest, on kõige praktilisem alustada lähiregioonist, kus investeerimisobjektid on lihtsamini jälgitavad ja mõistetavad ning investeerimisteenuse pakkujad paremini ligipääsetavad. Eestis on väärtpaberiturg küll piiratud ja börsil saab kaubelda vaid 15 kohaliku ettevõtte aktsiatega, kuid koostöö Läti ja Leedu börsidega on loonud mõõtmetelt suurema Balti turu, millel kaubeldakse kokku 80 börsiettevõtte aktsiatega. Näiteks Balti suurima börsiettevõtte, Leedu telekomiettevõtte TEO LT aktsiatega selle aasta 9 kuu jooksul tehtud tehingutest ligi 30% tegid Eesti residendid. Kindlasti on Balti börsiettevõtetele aga tarvis lisa nii kohalike riigi- kui ka eraettevõtete näol.

Hajuta riske. Investorile, kes aktsiariski ehk liiga suureks peab, võiksid sobida noteeritud võlakirjad. Kahjuks puuduvad Eestis aga riigivõlakirjad ning paljuski just seetõttu ei ole Eestis välja arenenud ka ettevõtete võlakirjade turg. Samas on Eesti investoritel võimalik investeerida Läti ja Leedu riigivõlakirjadesse, mida Balti börsidel on ligi 50 erineva tähtajaga seeriat, enamasti intressimääraga 3–7% aastas ja tootlusega 1–5% aastas.Balti aktsiatesse investeerivate fondide hulk on samuti piiratud, neist on ilmselt kõige lihtsamini kättesaadav Vilniuse börsil kaubeldav väikesemahuline OMX Baltic Benchmark Fund, mis jäljendab Balti börsiindeksit OMXBB. Loomulikult võib investor ka ise börsiindeksit piisava täpsusega jäljendada, investeerides näiteks viie või enama suurima turuväärtusega börsiettevõtte aktsiatesse. Igal juhul tuleb investeerimisel riske hajutada, et sellest ei kujuneks loterii, kus investori edukus sõltub vaid ühe ettevõtte heast käekäigust.Esimene samm investoriks kasvamisel on finantsalaste algteadmiste omandamine. Teiseks aga tuleb üle saada asjatutest hirmudest ja hakata lisaks säästmisele ka mõtestatult investeerima. Muidu on oht ühel hetkel avastada, et aastate jooksul pangakontole kogutud raha on märkamatult kaotanud olulise osa oma väärtusest.