Advokaat: VEB Fondid Euroopa Kohtusse

Riigikohus leidis, et sertifikaatidest tuleneb nende omanikele nõudeõigus üksnes sihtasutuse VEB vastu. Võimalikud muud seadusest tulenevad nõuded nt riigi või Eesti Panga vastu (kahju hüvitamise, sundvõõrandamishüvitise vms nõue) ei olnud riigikogu otsuse ega riigikohtus toimunud vaidluse sisu, vahendas riigikohus.

Edasi saab kaevata vaid Euroopa Kohtusse. “Riigikohtu üldkogu otsus on jõustunud ja lõplik – me peame seda aktsepteerima,” lausus vandeadvokaat Indrek Leppik. “Ainuke menetlusvõimalus oma mõtete väljendamiseks on Euroopa Inimõiguste Kohtu kaudu ja eks me proovime selle ära. Seal saame esitada ka kahju hüvitamise nõude riigi vastu.” Leppik esindab kõiki kaebuse esitanud 12 VEB Fondi sertifikaadiomanikku.

Advokaadi sõnul jäeti mitmed põhilised väited, mis oleksid pidanud kohtuvaidluses määravaks saama, riigikohtu üldkogu otsuses täielikult analüüsimata.

“Tõime välja, et Eesti Pank on aktiivselt toiminguid teinud ja Venemaalt kätte saanud üle poole miljardi krooni,” rääkis Leppik. “Riigikogu oleks pidanud seda asjaolu kompensatsioonimehhanismi välja töötades arvestama.”

Kaks teineteisele vasturääkivat otsust. Teise momendina tõi Leppik välja Tallinna ringkonnakohtu 2010. aasta 22. oktoobri jõustunud otsuse.

“Selles on ju sõnaselged järeldused, et riik vastutab, kui ta sekkub eraõiguslikesse suhetesse,  ja ta ei vabane vastutusest, kui ta on loonud VEB Fondi, mille tegutsemine on tulemusetu,” sõnas Leppik.

“Me viitasime selles kaebuses, et riigikogu äsjane otsus on ringkonnakohtu otsusega vastuolus. Aga ka selle kohta ei ole tänases otsuses mingit analüüsi.”

Leppik peab väga kummaliseks olukorda, kus meil on  tänases tegelikult  olemas kaks jõustunud otsust, mis sisuliselt teineteisele  vastu räägivad.