VEB Fondi osanikud kaotasid kohtus

Riigikohus leidis, et sertifikaatidest tuleneb nende omanikele nõudeõigus üksnes sihtasutuse VEB vastu. Võimalikud muud seadusest tulenevad nõuded nt riigi või Eesti Panga vastu (kahju hüvitamise, sundvõõrandamishüvitise vms nõue) ei olnud selle riigikogu otsuse ega riigikohtus toimunud vaidluse sisu, vahendab riigikohus oma pressiteates.

Tallinna Ringkonnakohus kohustas 22. oktoobril 2010 riiki üheksa kuu jooksul otsustama VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise küsimuse. Riigikogu otsustas 15. veebruaril 2012, et VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuded hüvitatakse sertifikaadiomanikele sihtasutuse VEB vara müügist laekuva raha arvel likvideerimismenetluse käigus. 

Riigikohtule esitasid kaebuse kaksteist VEB Fondi sertifikaadiomanikku, kes taotlesid riigikogu 15. veebruari 2012 otsuse tühistamist. Kaebajate hinnangul tulnuks sertifikaadid kompenseerida vastavalt nominaalväärtusele ning määrata õiglane kompensatsioon aja eest, mil sertifikaadiomanikel polnud võimalik oma vara kasutada.

Üldkogu leidis, et sertifikaatidega tagatud nõuete väärtus vastab SA VEB vara müügist laekuva raha väärtusele. Seadused, sh põhiseadus ei kohusta riiki maksma sertifikaatide eest kõrgemat hüvitist. Isegi juhul, kui riik tekitas kaebajatele 1993. aastal VEB Fondi loomise või hiljem selle tegevuse korraldamisega kahju, ei pidanud riigikogu määrama selle eest hüvitist.

Vaidlused võimaliku riigi poolt tekitatud kahju hüvitamise üle tuleb lahendada kohtutes, mitte riigikogu otsusega. Seetõttu ei andnud riigikohus hinnangut, kas VEB Fondi loomine toimus õiguspäraselt ning kas VEB Fondi varaga järgnevatel aastatel tehtud toimingud olid seaduslikud.

VEB Fond loodi ja selle sertifikaadid anti välja riigikogu 1993. aasta otsuse alusel seoses Balti Ühispanga ja Põhja-Eesti Aktsiapanga varade külmutamisega endise NSV Liidu Välismajanduspangas (VEB).