Advokaat: VEB Fondiga tuleb jätkata Euroopa kohtus

„Riigikohtu üldkogu otsus on jõustunud ja lõplik ning me peame seda aktsepteerima,“ lausus Leppik. „Ainuke menetlusvõimalus oma mõtete väljendamiseks on Euroopa Inimõiguste Kohtu kaudu ja eks me proovime selle ära. Seal on võimalik esitada ka kahju hüvitamise nõue riigi vastu.“ Leppiku kinnitusel on mitmed kliendid talle juba väljendanud seisukohta, et Euroopa kohtutee tuleb jalge alla võtta.

Advokaadibüroo Glimstedt partner ja vandeadvokaat Indrek Leppik esindab kõiki 12 VEB Fondi sertifikaadiomanikku, kes esitasid kaebuse riigikogu veebruarikuise otsuse peale seoses VEB Fondi sertifikaatide hüvitamisega. Riigikohtu üldkogu jättis täna kaebuse rahuldamata. Riigikohus leidis, et sertifikaatidest tuleneb nende omanikele nõudeõigus üksnes sihtasutuse VEB vastu, mitte riigi vastu.

Indrek Leppiku sõnul on mitmed põhilised väited, mis oleksid pidanud kohtuvaidluses määravaks saama, jäetud riigikohtu üldkogu otsuses täielikult analüüsimata. „Näiteks tõime me välja selle, et Eesti Pank on aktiivselt toiminguid teinud ja Venemaalt kätte saanud üle poole miljardi krooni,“ rääkis Leppik. Seda asjaolu oleks pidanud tegelikult riigikogu ka arvestama, kui ta kogu seda kompensatsioonimehhanismi hakkas välja töötama.“

Teise momendina tõi Leppik välja Tallinna ringkonnakohtu 2010. aasta 22. oktoobri jõustunud otsuse. „Selles on ju sõnaselged järeldused, et riik vastutab, kui ta sekkub eraõiguslikesse suhetesse, ja ta ei vabane vastutusest, kui ta on loonud VEB Fondi, mille tegutsemine on tulemusetu,“ sõnas Leppik. „Me viitasime kaebuses, et riigikogu otsus on ringkonnakohtu otsusega vastuolus. Aga ka selle kohta ei ole tänases otsuses mingit analüüsi.“ 

Leppiku sõnul on väga kummaline olukord tekkinud, sest tänasest on tegelikult olemas kaks jõustunud otsust, mis on omavahel vasturääkivad. „Sellist asja ma ei ole varem kuskilt mujalt maailmast kuulnud ja neid vastuolusid ei kõrvalda ka riigikohtu üldkogu otsus praegu,“ lisas ta.

Seoses VEB Fondi sertifikaatide hüvitamisega alustasid riigi vastu kohtuteed 2004. aastal viis äriühingut. Ühe protsessija, ASi Saare Kalur juhataja Tiit Sarapuu ütles täna keskpäeval, et kindlasti tahavad nad oma esindajaga nõu pidada, mida edasi teha. „Minu teada pole ju näiteks riigikogu mullu veebruari alguses tehtud otsust, kus on selgelt öeldud, et riik peab meile sertifikaadid kompenseerima, keegi ära muutnud,“ lausus Sarapuu.

Tallinna ringkonnakohus tegi 22. oktoobril 2010 otsuse, mille kohaselt pidi riiki üheksa kuu jooksul lahendama sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise küsimuse. Ringkonnakohtu otsus jõustus 1. veebruaril 2011, kui riigikohus jättis menetlusse võtmata valitsuse, sihtasutuse VEB ja Eesti Panga kassatsioonkaebused.

Tänavu 15. veebruaril võttis riigikogu 44 poolthäälega vastu otsuse likvideerida VEB Fond ja panna fondi vara müüki. Riigikogu otsuse kohaselt hüvitatakse sertifikaadiomanike nõuded VEB Fondi vara müügist laekuva raha arvelt likvideerimismenetluse käigus. Samas on teada, et fondil sisuliselt mingit vara ei ole.

Riigikogu otsuse vaidlustasid 12 VEB Fondi sertifikaadiomanikku ning esitasid kaebuse riigikohtule. Kaebajate hinnangul tulnuks sertifikaadid kompenseerida vastavalt nominaalväärtusele ning määrata õiglane kompensatsioon aja eest, mil sertifikaadiomanikel polnud võimalik oma vara kasutada.

Ühiskaebuse esitanud VEB Fondi 12 sertifikaadiomanikku on AS Pärnu Kalur Holding, AS Saare Kalur, AS A. O. Imbi (pankrotis), AS Akke (likvideerimisel), AS Tartu Lihakombinaat (pankrotis), AS Volta, OÜ Kommunaar (likvideerimisel), OÜ Belesta, AS Baltic Computer Systems, Magnesium & Metals Limitedt, Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) ja AS Latvijas Kugnieciba. Nende kogunõue küünib 12,8 miljoni euroni.