Tootmise kõrval toetame ka taastuvenergia tarbimist

Euroopa Liidus on kehtestatud CO2 emiteerimise kvoodid. Nendega kauplemisel on Eestil õnnestunud alustada küll oma otstarbekuses kahtlast nn reservelektrijaama plokkide ehitamist, küll elektriautosi muretseda. Olid ajad, kus innustati ehitada elektriküttega kodusid, sest elekter oli odav ning ka öise ja päevase elektrihinna vahe oli suur. Tasapisi on suuresti kadunud hinna erinevus päevasel ja öisel ajal ja nii elektri enda hind kui ka võrgutasud tõusevad lausa hüpetega.Siis tuli tehnoloogiline hüpe elektriga küttel – soojuspumbad! Eriti maasoojuspumbad, mille efektiivsus talvel on tunduvalt kõrgem kui õhkküttega pumpadel. Uuemad majad, kus oli piisavalt vaba maapinda soojatorustike vedamiseks maa sisse ning kus omanikul oli soov ja võimalus investeerida soojapumpadesse, töötavad praegu suuresti nn taastuvenergia arvelt. Tarbitakse elektrit ligi 25% ulatuses, et tekitada maapõuest leiduva soojuse abil 100% soojust kütteks.Sisuliselt tähendab soojapumpade kasutamine CO2 emissiooni vähendamist. Seni pole ükski riiklik asutus tulnud mõttele stimuleerida taastuvenergia kasutamist ja vastavate võrgustike väljaarendamist. Ja kui sellest võis ka juttu olla, domineerib siiani klassikaline põhjendus – raha ju selleks pole! Samas, nagu ülal märgitud,  kasutatakse CO2 kvoodimüügi raha küsitavatel eesmärkidel. Miks ei võiks saadud raha kasutada soodustamaks elektrienergia kasutamist koos taastuvenergiaga, näiteks maasoojuspumpades või hübriidautodes. Nende abil ju vähendatakse CO2 emiteerimist ja saadakse täiendavat raha taastuvenergia kasutuse stimuleerimiseks.

On imelik, kui küsitakse elektri hinnas taastuvenergia kasutamise eest taastuvenergia maksu. Samas kui taastuvenergia kasutuse stimuleerimiseks tuleks vähendada oluliselt elektri hinda neile, kes seda kasutavad! Selleks on riigipoolsed võimalused väga suured: alustada elektri hinna käibemaksu ja aktsiiside vähendamiseks näiteks soojuspumpade kasutajatele. Võib tekkida vastuargument, et see teeb süsteemi keerukamaks, vaja määrata/leida soojuspumpade kasutajad. Kui aga riik saab hakkama tulevase riigieelarve taustal eristustega näiteks lastetoetuste jagamisel, pole ka taastuvenergia kasutajate/mittekasutajate eristamine kah teab mis suur probleem.