• OMX Baltic−0,03261,6
  • OMX Riga−0,42865,92
  • OMX Tallinn−0,031 696,8
  • OMX Vilnius0,03986,19
  • S&P 500−1,735 408,42
  • DOW 30−1,0140 345,41
  • Nasdaq −2,5516 690,83
  • FTSE 100−0,738 181,47
  • Nikkei 225−0,7236 391,47
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,9
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0099,85
  • OMX Baltic−0,03261,6
  • OMX Riga−0,42865,92
  • OMX Tallinn−0,031 696,8
  • OMX Vilnius0,03986,19
  • S&P 500−1,735 408,42
  • DOW 30−1,0140 345,41
  • Nasdaq −2,5516 690,83
  • FTSE 100−0,738 181,47
  • Nikkei 225−0,7236 391,47
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,9
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0099,85
  • 20.11.12, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ukio Bankas on investorite hulgas popim kui Ekspress Grupp

Tallinna börsi võime me küll pidada koduturuks, kuid reaalsus on see, et Eesti investorite portfellides on mitmeid välisaktsiaid, millega kaubeldakse kõvasti enam kui mõne kodubörsi väärtpaberiga.
Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil on eestlased 2012. aasta üheksa kuuga kaubelnud Vilniuse börsil noteeritud TEO LT aktsiatega ligi kolm ja pool tuhat korda. Sellest enam on meie investorid sooritanud tehinguid vaid kolme Tallinna börsi aktsiaga: Olympic, Silvano ja Tallink. Kindlasti on Leedu telekomifirma aktsiatega tehtud tehingutest osa tingitud TeliaSonera suvisest ebaõnnestunud ülevõtmispakkumisest, kuid ka ilma selleta on aktsia aastaid eestlasi tõmmanud.
Leedu rõivamüügiketi Apranga ja Läti ravimitootja Olainfarmi aktsiatega on Eesti residendid teinud üheksa kuuga üle tuhande tehingu. Ka kaheksasaja tehinguga Leedu väikepank Ukio Bankas on pälvinud Eesti investorite hulgas sel aastal enam tähelepanu kui kohalikud Ekspress Grupp või Harju Elekter.
Leedu pangandussektorit jälgiv Swedbanki analüütik Märt Kroodo tunnistab, et Leedu väikepangad (Ukio ja Siauliu) on olnud kohati volatiilsemad ja torganud tehinguaktiivsuse poolest silma. Ning seda eriti jaeinvestorite seas. Kroodo toob välja Ukio panga kõrge beeta (1,21), mis näitab, et võrreldes keskmise aktsiaturu liikumisega on panga aktsia hind kõikunud rohkem ja reageerinud uudistele suuremate võngetega.
Väärtpaberite suurem liikumisamplituud on mokkamööda just aktiivsematele investoritele.
Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil võib eestlaste tehinguid Riia ja Vilniuse börsil olla aga veel rohkem, kuna Eesti residentsusega investorite ülebaltiliste väärtpaberitehingute tegemiseks ei pruugi pangad kasutada alati oma Eesti üksusi. Samas vähemalt kolm suuremat aktsiavahendusfirmat (Swedbank, SEB, LHV) tunnistasid, et nemad kasutavad Läti-Leedu tehingute tegemiseks vaid Eesti panku.
Statistika näitab, et meie investorid pole kaugeltki Eesti-kesksed, vaid otsivad huvitavaid investeerimisvõimalusi ka piiri tagant. Riia ja Vilnius on väikeinvestorite jaoks kõige paremad võimalused ühelt poolt tänu oma lähedusele ja teisalt odavusele. Vilniuse ja Riia börsi väärtpaberite puhul jääb tehingute minimaalne tasu pankades umbes 3 euro juurde, mida on täpselt sama palju kui Tallinna börsi aktsiate puhul.
Lisaks on osas pankades väärtpaberite hoidmine tasuta ning Vilniuse börsi puhul ei tule arvestada valuuta konverteerimistasudega, kuna seal on väärtpaberid noteeritud eurodes.
Kohalikke investoreid ajab välisbörsidele Tallinna börsi väiksus. Kroodo sõnul on näiteks Leedu Ukio ja Siauliu ainukesed pangandussektori aktsiad Balti börsil. “Kindlasti on see muutnud need aktsiad investorite silmas atraktiivsemaks. Eriti siis, kui investor on tahtnud oma portfelli hajutada erinevate sektorite lõikes.”
TEO LTd võib pidada aga heaks alternatiiviks Tallinna börsilt lahkunud Eesti Telekomile, kuna ettevõte tegutseb samas sektoris ning pakub samuti väga korralikku dividenditootlust (8%). Grindex ja Olainfarm aga aitavad investoritel investeerida kiire kasvuga ning idaturule keskendunud farmaatsiasektorisse. Aprangat võib aga pidada Baltika tubliks vanemaks vennaks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.09.24, 09:00
Kolme ettevõtte kogemus Foruse kõnekeskuse teenusega: kuidas koostööpartneri abiga kulusid kokku hoida?
Kõnekeskuse ja klienditoe teenus läbi välise partneri kogub viimastel aastatel populaarsust – see on hea võimalus kokku hoida tööjõukuludelt. Kui teised sarnase teenuse pakkujad vastavad vaid klientide kõnedele, teeb Foruse eriliseks operatiivsus reageerida kiirelt kohapeale patrullekipaaži ja tehnikutega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele