Armastus käib kõhu kaudu

Nagu kõrvalolevast tabelist näha, siis suurimate tõusjate seas on suurel hulgal söödaks ja toiduaineteks kasutatavaid tooraineid, nagu sojaoad, mais, nisu ja kaer. Üks põhjus sellise järsu tõusu taga peitub USA kesk-lääne osariike räsinud rängas põuas, mis oli viimase poole sajandi rängim. Kui USA kannatab, siis paratamatult kannatab ka ülejäänud maailm, sest tegu on maailma suurima sojaubade- ja maisitootjaga ning suuruselt kolmanda kaera- ja nisutootjaga.

USA põllumajandusministeeriumi hinnangul kukub selleaastane maisitoodang riigis 13% võrra, 272,4 miljoni tonnini, mis on väikseim kogus pärast 2006. aastat. Nii tõusis näiteks tooraine hind suvel kahe kuuga kuni 68%. Sojaubade tootmine kukkus 4%, 80,86 miljoni tonnini.

Samas ei pruugi kõrgemad hinnad kaua kesta. Kõrgemad maisihinnad ärgitavad farmereid tõenäoliselt rohkem teravilja külvama ning Informa Economics prognoosi kohaselt kasvab globaalne maisitootmine järgmine aasta 14% ning nisu toodetakse 7,5% rohkem.

Kuna eespool nimetatud tooraineid kasutatakse suurel hulgal söödaks, siis on see avaldanud mõju ka liha ja eluskarja hindadele. Searümpade hinnad on tõusnud aasta algusest üle 13%, samas kui veiste hind pole suurt tõusu näidanud. Kuid muutused ei pruugi palja silmaga algul näha olla.

Nafta tasakaalustab. Bloombergile kommentaare jaganud Purdue ülikooli eluskarja ökonomist Christopher Hurt on arvamusel, et USA põllumajandus on läbi tegemas struktuurset muutust. Põua tingimustes otsustasid farmerid sööda säästmiseks teatud hulga oma karjast ära tappa, mistõttu on turul tubli ülejääk. See on hoidnud hindu all, kuid hinnad võivad järgmisel aastal üles minna. Hurti sõnul ei jõua tootmise suurendamine mõju avaldada enne 2014. aastat, sest looma üleskasvatamine võtab aega. Samal ajal on USA põllumajandusministeeriumi andmeil riigi veisekarja suurus kahanenud 1973. aasta tasemele, olles otsene põua tagajärg.

Tavatarbijatele võib aga lohutusena tulla nafta hinna langus, mis teatavasti nii Eestis kui ka paljudes muudes maailma paikades mängib rolli peaaegu iga asja hinnastamisel. Selle aasta 12% hinnalangusele esialgu suurt tagasipõrget pole oodata, sest maailmamajanduse kohal on jätkuvalt küsimärgid ning Euroopa on üldse majanduslangusesse kukkunud. Seni, kuni ei nähta majandustegevuse olulist aktiviseerumist, peaks musta kulla hind samuti piirides püsima.

Kindlustus. Kuid tuleme kõige atraktiivsema tooraine juurde – kuld. Ihaldatav väärismetall on tegemas enda 12. järjestikust tõusuaastat, mis on viimase üheksa aastakümne pikim ralli ja kõigi prognooside kohaselt jätkub ralli ka tuleval aastal. Bloombergi korraldatud analüütikute küsitluseses ennustati järgmise aasta igaks kvartaliks kasvu ning aasta peaks kuld lõpetama 1925 dollari juures untsist ehk 11% kõrgemal praegusest.

Kindlasti lisab kullale sära prominentsete investorite nagu George Sorose ja John Paulsoni suured panused metalli tõusule. Viimane neist on koguni 3,66 miljardi dollarilise panuse kullale teinud. Tõusu põhjusena nähakse endiselt keskpankade samme majanduste toetamiseks, mis on tõstatanud mure inflatsiooni ehk raha ostujõu kaotuse pärast. Samuti suhtutakse kulda kui enda investeeringute kaitsjasse.

“Me näeme kulda kindlustusena poliitikute komejandile,” ütles Bloombergile Fiduciary Trusti finantsjuht Michael Mullaney. “On õige aeg koguda veidi kaitset enda portfellile reaalsete varade nagu kuld abil.”

Kohvijoojatele, kuid pigem ikka kohvi tootjatele, on suurepärane uudis, et selle hind on käesoleval aastal kahanenud ligi kolmandiku võrra. Lisaks on kohvi üks põhilisi lisandeid ehk suhkur odavnenud 15% jagu. Rõivatootjad võiksid samuti enda marginaale suurendada, sest puuvilla hind on kukkunud enam kui viiendiku jagu.

Need toorained on peamiselt pärit ekvaatorist lõunapool asuvatest riikidest, kus sel aastal pole väga ekstreemseid ilmastiku tingimusi esinenud, ning see kõik kajastub ka toorainete hindades.