Robotex tänavu eriti võimas

Sestap kogub Robotex aasta-aastalt ka üha enam tööstusettevõtetest toetajaid, kes ei pea paljuks hasartsele tehnoloogiaüritusele kas siis rahaliselt või auhinnalaua täiendamise moel õlga alla panna. Eelkõige nähakse säärast ettevõtmist toetades võimalust noortes juba maast-madalast mehaanikateaduste vastu huvi äratada. Robotexi projektijuht Marti Arak märkis, et just sellepärast püütakse viimastel aastatel kaasata võitlusse ka põhikoolide õpilasi, et huvi töömeheikka jõudes juba kinnistunud oleks ega jääks pelgaks ajutiseks entusiasmiks, millega rutiinset kooliaega sisustada.

Lisaks insenerikutse propageerimisele soovivad korraldajad 23.-25. novembrini toimuva Robotexi ja selle raames toimuvate seminaride abil innustada üliõpilasi pärast kõrgkoolidiplomi kättesaamist asuma läbi arendustöö kõrgtehnoloogilisi tooteid loova ettevõtja teele. Selleks on üritusele n-ö insenerivere doonoriteks ehk siis oma kogemusi jagama kutsutud endale juba nime teinud mehaanikaspetsialistid mainekatest tootmisettevõtetest ja teadus-arendusasutustest.

"Sellised üritused teenivadki seda eesmärki, et siduda noori tehnika ja tehnoloogiaga, et võimaldada neil seda kiiresti arenevat robootika valdkonda n-ö käega katsuda ja silmaga näha," iseloomustas Arak Robotexi missiooni tulevaste tehnoloogiainseneride harimise teel. "Mis põhikoolidesse puutub, siis varem olid nende võimalused robootikaga tegeleda natukene avaramad, mõne aasta eest jagasime koolidele välja sponsorite toel soetatud 89 LEGO-roboti komplekti, mille põhjal saab isegi kümneaastane laps kergesti täiesti toimiva roboti kokku panna."

Põhimõtteliselt seisneb robotikonstruktori töökorda seadmine anduri ja arvuti vahelise kaabelduse paigaldamisest ning programmeerimisest, kusjuures programmeerimisskeem on lihtne, koostatud spetsiaalsetest n-ö valmismoodulitest.

"Tänavune Robotex on vaieldamatult kõigi aegade suurim, üritusele on ennast registreerinud üle 400 robotiehitaja, kellest umbes 60% on põhikooliõpilased, võistlustulle astub kokku 150 robotit," rääkis Arak. "Kuna osalejaid on palju, toimub võistlus kolm päeva, üldse on kavas seitse erinevat võistlust, nende seas esmakordselt robotite jalgpalliturniir. Seda on meil muide plaanis tõsiselt edasi arendada, et saaksime mõne aasta pärast minna jalgpallirobotitega võistlema juba Euroopa parematega."

Peamiselt Põhjamaade turule lumesahkasid tootev OÜ Meiren Engineering on viimased kolm aastat Robotexi läbiviimist kuldsponsorina toetanud. Ettevõtte juhatuse liikme Toomas Uibo sõnul on paljuski tegemist missioonitundest ajendatud toetamisega, mille otsest kasu pole võimalik must-valgele kirja panna ega numbriliselt välja arvutada. Küll aga on tema hinnangul tõsi see, et Eesti ettevõtetel on käes üha suurem mehaanikainseneride puudus ja kui tänu Robotexile mõni andekas noor tee selle erialani leiab, ongi ettevõtmine juba ju oma eesmärgi täitnud. Võib kõlada ülemäära paatoslikult, ent tõepoolest, nii lihtne seda asja lahti mõtestada ongi.

"Püüame innustada noori tehnikahuvilisi, et nad ka mehaanikavaldkonnale truuks jääksid ja kõik IT-sektorisse ei jookseks," ütles Uibo. "Masinatööstuse osakaal on Eestis siiski märkimisväärselt suur ja need ettevõtted vajavad üha rohkem mehaanikainsenere."

Meireni sõsarettevõtte, ASi Paide Masinatehas, kellelt Meiren ostab tootmisteenust, tooteportfelli täidavad praegu peamiselt erinevat tüüpi lumesahad, alates üheksa meetri laiustest lennuväljasahkadest, lõpetades tavaliste traktorite külge haagitavate sahkadega. Edaspidi püütakse Uibo sõnul tootevalikut laiendada, nii uuemad sahalahendused kui võimalikud sootuks uued tootegrupid eeldavad aga kindlasti ka rohkem elektroonikaspetsialistide kaasamist arendustöösse.

"Võidakse ju mõelda, et mis see lumesahk ikka enamat on kui vaid tükk painutatud rauda, aga tegelikult tänapäevase saha näol tegemist üpris keerulise mehhaanilise seadmega, mis maksab keskeltläbi 15 000 eurot, seega päris korraliku sõiduauto hinna ja mille uuenduslikkuse määravad selle võimalikult väike kaal, vastupidavus karmidele tingimustele, sahkamise efektiivsus ja kulusäästlikkus. Seda kõike on aga võimalik saavutada ainult tõhusa inseneritöö tulemusena."

Toomas Uibo lisab, et Robotexi ja teisi taolisi üritusi toetades lähtuvad ettevõtted suuresti missioonitundest, sest robotite, ka lihtsalt n-ö mängimiseks mõeldud seadeldiste valmistamine pole odavate harrastatuste killast. Meireni eesmärk on tema sõnul ka firma enese kui hea tööandja nime teadvustamine kõrgkoolide õppurite seas. Lisaks annab Meiren välja eriauhinda, kus hinnatakse just roboti juures kasutatavaid mehaanikalahendusi. Sellega tõstab ettevõte Uibo sõnul esile ja populariseerib seda valdkonda, millega ka ise tegeleb. Ühisosaks Meireni ja Robotexi vahel on just need mehaanilised lahendused.

"Koolipingist tuleb ettevõtetesse väga erineva ettevalmistuse ja tasemega noori - sama diplomiga võib olla varustatud üliandekaid mehhaanikaspetsialiste, aga ka selliseid keskpäraseid," märkis Uibo. "Eks see väljendab seda, et kellele valdkond tõesti meeldib ja kes teeb seda justkui mingist kohustusest. Heaks inseneriks saab aga ainult selline, kelle mõtteviis tema pürgimusi toetab."

Eriotstarbeliste hüdraulika- ja pneumaatikalahenduste projekteerimise ja paigaldamisega tegeleva ASi Baltflex juhatuse liige Heino Piirsalu märkis, et kuigi otseselt Robotexil võistlevad robotid Baltflexi spetsiifikaga ei haaku, toetatakse tudengite robotivõistlust ikkagi kolme asjaolu tõttu - mehaanikaerialade populariseerimiseks, tulevase inseneride koolkonna väljaõpetamise edendamiseks ning kantuna missioonitundest ja murest meie tööstusele edaspidigi vajamine inseneride kaadri järelkasvu pärast.

"Ja loomulikult on see teisest küljest ka lihtsalt niisama lahe, kui noored suure hoolega roboteid ehitavad, et siis hasartselt nendega võistelda," ütles Piiraslu. "Meie firma projekteerib hüdraulikasüsteeme, inseneri ülesanne on olemasolevast komponentide valikust koostada konkreetsesse kohta optimaalne lahendus või töötada välja mingi uus võimalus, mis vastaks tellija vajadustele."

Piirsalu nentis, et heade inseneride saamiseks tuleb juba teise-kolmanda kursuse tudengitel n-ö silm peal hoida ja lootustandvamatega nendest suhteid arendama ning tasapisi oma ettevõtte külge kinnistama hakata. Ta tunnistas, et selles valdkonnas enam eriti vabale tööturule loota ei saa, mistõttu väärt spetsialistide ühest ettevõttest teise üleostmine pole ammu enam haruldane nähtus.