Rootsi majandusprofessor Lars Calmfors hoiatab, et euroala riikide avalik arvamus ei pruugi selliseks asjaks nagu euroala oma eelarve ja tihedam eelarvekoostöö valmis olla – samas pangandusliitu ollakse ilmselt paremini valmis aktsepteerima, sest rahulolematus pankadega on suur.
Nii soovitabki Calmfors Rootsi päevalehe Dagens Nyheter arvamusartiklis keskenduda pigem pangandusliidu valmisehitamisele, mis ei seostu euroala riikide kodanikele sedavõrd rahvusliku suveräänsuse küsimustega nagu otsustamine oma riigi eelarve üle.
Pangandusliidu loomine on Calmforsi hinnangul igati põhjendatud – pankade tegevus on ammu väljunud koduriigi piiridest ning kuna raha rekapitaliseerimiseks tuleks euroala päästefondidest, on õigustatud ka järelevalve Euroopa tasandil. Lisaks järelevalvele peaks pangandusliit kindlasti hõlmama ka ühised mehhanismid pankade probleemide lahendamiseks ja ühise hoiusegarantii.
Eelarvepoliitika tsentraliseerimist Calmfors praegu aga ei toeta – euroala riikide avalik arvamus ei ole selleks valmis, ei mõista seda ja võib mässu tõsta. Calmfors soovitab ära lõpetada abilaenud hädas riikidele – selle asemel tuleks võlad maha kanda ning keskenduda probleemidele, mis see pankadele kaasa tooks. Euroala päästefondid tuleks Calmforsi hinnangul ümber teha nii, et neid kasutataks vaid pankade rekapitaliseerimiseks.
Calmforsi hinnangul tuleks kindlasti ka Rootsil kaaluda euroala pangandusliiduga liitumist, sest nagu näitas „seiklus“ Balti riikides, kus riske väga tõsiselt alahinnati, ei saa loota, et Rootsi järelevalve tingimata paremini toimib kui teistes riikides. Või et Rootsi ise kunagi välisabi ei vaja.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kahe nädala pärast tuleb Eestil võtta seisukoht, mis peab tagama euro ellujäämise ning ühisrahast oodatud edu.
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi kirjutab, et rahaliidu tulevik ei ole valik rahvusvaluutade tagasi toomise või Euroopa Ühendriikide vahel.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.