Kahe nädala pärast tuleb Eestil võtta seisukoht, mis peab tagama euro ellujäämise ning ühisrahast oodatud edu.
Mitmes valdkonnas nagu eelarve planeerimine ja majanduspoliitika tähendab see euroala riikide jaoks tihedamat koostööd kui ülejäänud Euroopa Liidus.
"Stabiilsuse kindlustamiseks vajab euroala mehhanisme, mida Euroopa Liit tervikuna tingimata ei vaja," ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso kolmapäeva õhtul Brüsselis, olles just avalikustanud komisjoni visiooni sellest, mis rahaliidus remonti vajaks.
Sellega põhjendas Barroso, miks peab komisjon vajalikuks euroala riikidele veel eraldi eelarve loomist ning milleks oli euroalale ESMi näol vaja omaette päästefondi.
Kriis on näidanud, et ühisvaluuta iseenesest mingi kilp ei ole, mille varjus majanduseduks vajalikud reformid rahulikult tegemata võib jätta. Et esimesed kümme aastat nii vähemalt näis, kuhjusid "kilbi" varjus suured mullistused, mida on tulnud klaarida paralleelselt euroala alustalade tugevdamisega. Nagu selgi nädalal - eurogrupi rahandusministrid vaidlesid teisipäeva hommikuni Kreeka võlakoorma üle, komisjon andis viimast lihvi euro ellujäämise plaanile.
"Ka Kreeka osa saavutatud kokkulepe näitab, et meil on tõsi taga, et euro on pöördumatu," ütles Barroso. "Me teeme kõik, et Kreekat euroalal hoida."
Barroso on koos Ülemkogu presidendi Herman Van Rompuy, Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi ja eurogrupi juhi Jean-Claude Junckeriga üks neljast presidendist, kelle ühist raportit hakkavad ELi valitsusjuhid rahaliidu reformile keskenduval Ülemkogul detsembris arutama. Barroso sõnul on kolmapäeval avalikustatud dokument komisjoni panus. Mitmed mõtted selles sisaldusid juba oktoobris valitsusjuhtide arutada olnud Herman Van Rompuy n.ö vahearuandes tuleval nädalal valmivast lõppdokumendist.
Näiteks ettepanek luua euroalale eraldi eelarve. See võiks esimesed piirjooned saada juba lähema poole aasta jooksul, leiab komisjon, visandades seda esmalt kui instrumenti konkurentsivõime tõstmiseks ja vahede vähendamiseke euroala riikide väga erinevate majanduste vahel.
Selle ametnike keeles "fiskaalvõimekuse" peamine mõte on tagant tõugata struktuurseid reforme, millega viivitamiseks turud euroala riikidele enam aega ei anna. Ja et riigid lubatust ei taganeks, tuleks kavandatud reformid koos ajakavaga Euroopa Komisjoniga eraldi lepinguks vormistada.
Pikemas perspektiivis kujuneks sellest euroala autonoomne ja oma rahaallikatega eelarve, täiendav stabiliseeriv instrument, mis aitaks rahaliidu riikidel kohaneda olukordadega, kus mõni tegur - näiteks järsk tööpuuduse kasv - mõnd riiki tugevamalt mõjutab kui teisi. Nagu kriis on näidanud, kasvavad ühe riigi probleemid rahaliidus kiiresti üle ka teiste riikide probleemiks.
Mitmed elemendid rahaliidu aluste tugevdamisel rõhutavad just struktuurseid reforme ja tugevdavad järelevalvet, et need tegelikult ka ellu viidaks. Erinevalt euro esimesest kümnendist, mil reforme oodati liikmeriikidelt pigem heas usus.
Eesti peaminister eile kommentaariks aega ei leidnud, kuid Saksamaa kantsler Angela Merkel on euroala oma eelarve loomise poolt. Novembri alguses Euroopa Parlamendis peetud kõnes ärgitas ta euroala riike isegi veel kaugemale minema. Tihendama majanduslast koostööd ka tööturu ja maksupoliitika vallas, mis eeldab liikmesriikidelt juba olulist suveräänsuse loovutamist. Neid ideid sisaldab ka komisjoni ettepanek.
Vähem meelt mööda on Merkelile ettepanek euroala ühiste võlakirjade väljastamiseks, et luua euroalale oma madala riskiga ja likviidne varaklass. Samuti on Merkel olnud skeptiline nn võlalunastusfondi loomise suhtes, mille vahendusel ajapikku ja osaliselt ühiste võlakirjade abil tagasi maksta euroalal lubatud ülempiiri (60% SKPst) ületavad võlad.
Euroopa Komisjon on sorteerinud oma ettepanekud etappideks. Kiiremas korras tuleks edasi liikuda euroala ühtse pangandusjärelevalve loomisega, millele järgneks ühine kriisihaldusmehhanism (ühist hoiusegarantiid nimetatakse samas vaid väga põgusalt). Samuti on tähtis ellu viia kokkulepped eelarvepoliitika tihedamaks koordineerimiseks.
Edasi tulevad ettepanekud, mida saaks ellu viia 1,5-5 aasta perspektiivis nagu võlalunastusfondi loomine. Kaugemas tulevikus, raha- ja majandusliidu viimases etapis, on olemas nii ühised võlakirjad kui euroala oma autonoomne eelarve.
Komisjon on eraldi välja toonud ka selle, mida saab teha olemasolevate ELi lepingute raames ning millised muudatused eeldavad juba aluslepingute muutust.
Barroso möönis, et poliitikute seas ei ole praegu enam seda ärevuse tunnet, mis reforme tagant kiirustaks. Turgude surve on vähenenud nii tänu ESM jõustumisele kui Euroopa Keskpanga jõulisele sekkumisele.
"Me ei tohi fookust kaotada," ütles Barroso. "Meie partnerid ja turud peavad mõistma, et me ei tegele vaid kriisi tõrjumisega, vaid ehitame majandus- ja rahaliidu tõepoolest valmis."
KOMMENTAARJuhan Lepassaar, riigikantselei ELi asjade direktorMe ei pea praegu otstarbekaks kommenteerida Euroopa Komisjoni pikaajalist visiooni, sh ettepanekuid euroalale eraldi eelarve loomiseks, kuna ettepanek on toores ja alles selge sisuta.Eesti seisukohad võimalike euroala ühiste võlakohustuste suhtes ei ole muutunud. Me ei toeta samme, mis suurendavad moraaliriski ja ei aita parandada riikide eelarvedistsipliinist kinnipidamist.Ka maksupoliitikate koordineerimise vajaduse ja ulatuse osas on Eesti seisukohad raamistatud EL poliitikaga ega ole muutunud.Küll aga kattuvad üldjoontes Eesti nägemusega komisjoni ettepanekud liikmesriikide nn individuaalsete reformilepete osas. Need võiks olla kohustuslikud ennekõike riikidele, kes reegleid rikuvad või kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et nende poolt valitud poliitiline suund ei toeta kestlikku eelarvepoliitikat.
Seotud lood
Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi hinnangul aitavad panga poliitika ja juhtimisreformid soodustada majanduslikku toibumist järgmise aasta teises pooles.
Rootsi majandusprofessor Lars Calmfors hoiatab, et euroala riikide avalik arvamus ei pruugi selliseks asjaks nagu euroala oma eelarve ja tihedam eelarvekoostöö valmis olla – samas pangandusliitu ollakse ilmselt paremini valmis aktsepteerima, sest rahulolematus pankadega on suur.
Tänavu juunist on euroala suurimate instantside juhid – neli presidenti – ajusid ragistanud, et vastata väga lihtsale investori küsimusele: mis annab mulle kindluse, et osta täna näiteks kümneaastase tähtajaga Hispaania või Itaalia võlakirju. Kas rahaliit nii pika aja peale juba ammu lõhki ei ole.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?