Berman: veeteetasu tõusul pole ikkagi alust

“Esialgse projektiga võrreldes võib vastuvõetud otsust pidada leevenduseks, kuid seda ei saa nimetada kaalutletuks ega põhjendatuks – me saime sellest teada alles ajakirjandusest ning siiamaani ei ole esitatud arvutusi, mis põhjendaksid muudatusi,” lausus Berman. Samuti ei ole analüüsi, mis näitaks, milline mõju on muudatustel merendusele, nii nagu seda peaks tegema ja tehakse enne selliste muudatuste vastuvõtmist, lisas ta.

“Tuleb silmas pidada, et tänapäeval konkureerivad omavahel mitte ainult ettevõtted, vaid ka riigid. Meie jaoks on küll oluline, et tehakse järeleandmisi remonti minevatele laevadele, kuid isegi vaatamata sellele kaotab Eesti konkurentsis oma naabritele (Läti, Leedu, Venemaa), kuna veeteetasud suurendavad laevaomanike kulusid, eriti neil, kes teevad meie regioonis laevaremonditöid väiksemas mahus,” märkis Berman.

Majanduskomisjoni muudatuste kohaselt vähendatakse huvireise sooritavate reisilaevade veeteetasu ühikuhinda 0,2 eurolt 0,1 eurole, 1A jääklassiga laeva ühikuhinda 0,32 eurolt 0,3 eurole ning veeteetasude maksimaalset suurust  ühe reisi kohta tankeritel 40 000 eurolt 20 000 eurole ning muudel kaubalaevadel 20 000 eurolt 15 000 eurole.

Seaduse jõustumine otsustati lükati poole aasta võrra edasi – 1. jaanuarilt 1. juulile.

Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatused otsustati panna lõpphääletusele 12. detsembril.