Soome väljaanne Helsingin Sanomat on taas avanud diskussiooni Helsingi-Tallinna raudteetunneli teemal.
Muuhulgas väidetakse, et kui tunnel maksaks 10 miljardit eurot, tasuks investeering end kümne aastaga ära ning elavdaks Soome majandust. Eestlaste jaoks ei ole aga tunnel hetkel reaalne projekt.
Äripäev palus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil kommenteerida, kuidas mõjutaks raudteetunneli ehitamine Eestit, kui ees on veeteetasude tõusust ning laevakütuse kallinemisest.
Ministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda viitas Siim Kallase sõnadele, kes on öelnud, et tunnel pole realistlik ja oleks astronoomiliselt kallis. Hinnatõusu kommenteeris Ruuda aga nii: „Veetasude mõningane tõstmine toob Tallinna-Helsingi tunneli reaalsusele sama palju lähemale, kui hüpata korraks õhku ja öelda, et ma olin Kuule lähemal.“ Ruuda rõhutas, et Eestis on väga palju reaalseid transpordiprobleeme, mida tuleks lahendada ning praeguseks prioriteediks on Rail Balticu ühendus. Kui see on valmis, võib hakata edasi arutama.
Sama meelt on ka transiidi- ja tehnikaekspert Raivo Vare, kelle sõnul ei ole meil piisavat täituvust, et raudteetunnel kasumisse jõuaks. „Enne tuleb Rail Baltic teoks teha, seni pole mõtet sel teemal diskuteerida, nii lihtne see ongi,“ ütles Vare, kes hindas, et Euroopa Liidult sellise projekti rahastamiseks toetust ei leitaks.
Soome insener Pekka Haavisto kirjutas Helsingin Sanomates, et oleks aeg Tallinna-Helsingi raudteetunneli rajamist uurima hakata. Haavisto sõnul veetakse Soome impordist ja ekspordist 80% laevadega ning raudteetunnel oleks ajasäästlikum ning perspektiivikam kui laevaliiklus. Ta seletas, et potentsiaalne täituvus oleks suur ning auto- ja raudteetransport tooks kasu Soome konkurentsivõimele ja majandusele.
Haavisto sõnul läheks tunnel maksma 3-4 miljardit eurot. Ta kirjutas, et Soome riigi rahastamisvõimalused on kehvad ning see peaks toimuma välisfinantseeringu toel, Euroopa Liidu abiga.
Pekka Poutanen spekuleeris, et lähtuvalt Euroopa Liidu direktiivist, mis tõstab laevakütuse hinda, toob Soomele ligi miljardi euro väärtuses lisakulu. Juhul, kui tunneli hind oleks kümme miljardit eurot, maksaks investeering end kümne aastaga tagasi.
Seotud lood
30. novembril kogunevad Tallinna Rail Baltica võtmeisikud, et jagada värsket infot suurprojektiga seotud küsimustes.
Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõnul pole draama, kui ELi valitsusjuhid ei suuda järgmise seitsme aasta eelarveraamistikus kokku leppida.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?