Eestis on iga teine 15–74aastane mänginud hasartmänge

Kuigi hasartmängude mängimise tase on kõrge, on võrreldes 2010. aastal läbiviidud uuringuga mängijate osakaal elanikkonnas vähenenud pea kõigis mänguliikides.

Uuringust tuli välja, et viis protsenti Eesti 15-74-aastastest elanikest  kuuluvad hasartmängusõltuvuse riskirühma ehk on probleemidega mängijad. Probleemidega mängijaid on enim meeste, noorte ning töötute seas. Positiivsena saab välja tuua  hasartmängusõltuvuse riski alanemist nii elanikkonnas tervikuna kui ka mängijate hulgas. Võrreldes 2010. aastaga on riskirühma kuuluvate mängijate probleemid süvenenud ja nad on sagedamini nõustunud väidetega, mis viitavad hasartmängusõltuvuse riskile.

Uuringust selgus ka, et hasartmänge on mänginud märkimisväärne osa noortest, kes ei tohiks seadusest tulenevate vanusepiirangute tõttu seda teha. Noored on mänginud sõltumata kehtivatest vanusepiirangutest internetis ja väljaspool internetti  nii kasiinomänge, osalenud kihlvedudes ja spordiennustustes, mänginud loteriid ja kiirloteriid. 

Hasartmängude mängijate ning mittemängijate suhtumine kehtivatesse seadusandlikesse hasartmängude mängimisega seotud piirangutesse on sarnane. Enamik nõustub, et mõistlik vanusepiirang kasiinomängude  ja pokkeri  mängimisele on 21 eluaastat ja et riik peaks litsenseerimata internetikasiinodesse suhtuma maksimaalse rangusega. Mängijate jaoks on oluline, et hasartmängukorraldajad, kelle mänge nad internetis mängivad, omaksid Eestis tegevusluba ja nad suhtuvad pigem hästi ka kohtustuslikku enesetuvastamisesse ja oma isiku registreerimisse kasiinosse sisenemisel.