Estonian Airi juhi Jan Palméri sõnul ei ühine kõik piloodid 7. jaanuaril liinilendurite ametiühingu streigiga ja ettevõte proovib nende abil hakkama saada.
Estonian Air on praegu tegevuses. Valmima peavad plaanid. Streigiga lennufirma ei tegele – see ülesanne on riiklikul lepitajal.
"Tema kontrollib nüüd protsessi. Proovime seda [pilootidega – toim.] arutada mitteametlikult, aga riiklik lepitaja on see, kes räägib liinilendurite ametiühingutega," kinnitas lennufirma juht.
"Streik oleks ettevõtte jaoks katastroof," lisas Palmér. Ta ei osanud öelda summat, mida nõuaks streik.
Praegu tegeleb Estonian Air plaaniga B. "Mõned piloodid ei osale streigis, proovime panna kokku plaani. Töötame selle nimel, kuidas saada hakkama lendude ja reisijatega. Proovime neid ümber suunata ja proovime lennata nii palju kui võimalik," kirjeldas Palmér tegevuskava.
Plaani raskendab asjaolu, et liinilendurite ametiühingu teade tuli väga halval ajal, täpselt enne jõuluperioodi. Ettevõttel ei ole kerge vajalike inimesteni jõuda.
"Loodan väga, et jõuame diskussioonini ja nad ei hakka streikima. See oleks firmale kohutav. Peame plaanima, me ei tea, mis juhtub. Samal ajal loodame, et nad istuvad riikliku lepitajaga maha," ütles Palmér.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Antalis ASi tegevjuht Külli Meister sõnas, et mõistab Estonian Airis nii juhtkonda kui piloote. Samas oleks otselendude puudumine tema hinnangul katastroof.
BNS Groupi tegevjuht Markus Nisula sõnas, et toetab streigivaidluses nii Estonian Airi juhtkonda kui piloote ja loodab, et leitakse lahendus.
Estraveli tegevjuhi Anne Samliku sõnul võib pilootide streik kliendile tuua lisakulutusi. Ettevõte jälgib olukorda murelikult.
Riiklik lepitaja on kinnitanud liinilendurite assotsiatsioonile (ELA), et streigiõigus on olemas ja igati seaduslik, kinnitab ELA.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.