Elekter kallines Eestis aastaga 25 protsenti, keskmiselt olid hinnad tänavu mais 3,3% kallimad kui aasta tagasi.
Enim mõjutas tarbijahinnaindeksit toit, mis andis kogutõusust poole. Sellest omakorda kaks viiendikku andis aastataguse ajaga võrreldes 37% kallim köögivili, neljandiku 27% kallim puuvili ja veel viiendiku 6,1% kallimad liha- ja lihatooted, teatas statistikaamet.
Eluasemekulutused andsid kogutõusust üle 40%, millest kaks kolmandikku jäi aastaga 25% kallinenud elektri arvele. Mootorikütus oli tänavu mais 5,6% odavam kui aasta varem.
Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 80% kallinenud kartul, 41% on kallinenud värske köögivili ja 27% puuvili. Odavnenud on munad (18%) ja kohv (10,6%).
Kaubad olid eelmise aasta maiga võrreldes 2,8% ja teenused 4,3% kallimad.Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta maiga võrreldes tõusnud 0,8% ja mittereguleeritavad hinnad 4,2%.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli tänavu mais võrreldes aprilliga 0,2%. Mais olid tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks toidu 1,6%-line kallinemine ning mootorikütuse 4,2%-line ja elektrienergia 5,4%-line odavnemine. Köögivili kallines kuuga 7,3% ja puuvili 4,9%, põhjustades kaks kolmandikku toidu kallinemisest. Kuuga kallines porgand 55% ning odavnes tomat 13%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teisipäeval maksab Eesti piirkonna börsielekter 59,25 eurot megavatt-tund (MWh), mis on kõrgeim hind sel aastal.
Jaekaubanduses kasvavad tööjõukulud Eesti Panga andmeil kasumist kiiremini, mis võib tuua kaasa hinnatõususurve.
Tarbijahinnad kasvasid mais aastases võrdluses 3,3%. Aastatagusest rohkem kulus toidule ja eluasemele.
Toormehinnad aasta esimese viie kuuga langesid, samal ajal kerkisid Eestis toiduainete hinnad 6% võrra. Swedbank prognoosib suvel hinnatõusu aeglustumist.
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.