Riik kaalub seadusemuutust, mille tulemusel võiks pensionipõlveks koguda ka seni keelatud investeerimisvõimalustega.
Muutusega võimaldataks investeerimist pikemaajalistesse investeerimisprojektidesse nagu näiteks infrastruktuuriinvesteeringud, energeetikas tuulepargid või gaasivõrgud; kaalutakse ka seni keelatud investeeringuid väärismetallidesse, kirjutab
Postimees.
Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhi Thomas Auväärti sõnul on teistes riikides näiteks taristusse investeeritu pensionivara märkimisväärselt kasvatada. Toorainetesse või nendel põhinevatesse väärtpaberitesse investeerimist ministeeriumi kinnitusel veel kaalutakse. Loe pikemalt edasi
Postimehest.
Äripäev kirjutas tänavu jaanuaris, et investeerimiskeeld näiteks kullale tuleneb peamiselt kahest tegurist: Euroopa Liidu direktiividest ja kulla ning teiste väärismetallide kui varaklassi omapära. Auväärti sõnul põhinevad reeglid, millistesse instrumentidesse ja kui palju pensionifondide vara praegu investeerida võib, Euroopa Liidu standarditel.
“Nimelt näevad need standardid ette, et tava- või jaeinvestoritele pakutavate investeerimisfondide vahendeid ei tohi investeerida ebalikviidsetesse varaklassidesse. Kulda ja kinnisvara peetakse üldjuhul ebalikviidseks investeeringuks,” selgitas Auväärt.
Seotud lood
Ilmselt paljudele tuleb üllatusena fakt, et ebalikviidse varaklassi vabanduse tõttu on Eesti fondidel ja pensionifondidel keelatud investeerida kulda ja ükskõik millisesse teise väärismetalli. Kas selline piirang pärsib fondide võimalusi raha teenimiseks?
Euroopa direktiiv keelab tava- või jaeinvestoritele pakutavatel investeerimisfondidel ja pensionifondidel investeerida kulda ning teistesse väärismetallidesse, samuti kullaga seotud börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETF).
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?