Nordea suuromanik Sampo Björn Wahlroosiga eesotsas ei kasutanud võimalust aktsiate juurdeostmiseks, kui Rootsi sel nädalal osa oma aktsiatest müüki pani.
See tekitab küsimuse, miks.
Reeglina ei ole see hea näitaja, kui firmat läbi ja lõhki tundev suurim osanik eemale jääb. Seda enam, et alles läinud sügisel ütles Sampo ja Nordea nõukogu esimees Wahlroos, et Sampo võib Nordea aktsiate müüki tulles osalust suurendada.
Täna Rootsi majanduslehes Dagens Industri avaldatud artiklis selgitab Sampo investorsuhete juht Jarmo Salonen, et osaliselt oli eemalejäämine tingitud USA uutest seadustest, mille eesmärk on finantsturge rangemalt reguleerida. Dodd-Franki seaduse järgi, millele on nime andnud eelnõu esitanud senaatorid, oleks osaluse suurendamine Nordeas 25%-le teinud Sampost nn Bank Holding Company, panga valdusfirma, millele kehtivad rangemad aruandluskohustused ja investeerimispiirangud. Sampo osalus Nordeas on praegu 21,2%.
Lisaks ütles Salonen, et nõudlus Nordea aktsiate järele oli niigi suur - nii ei näinud suuromanik vajadust ostma tulla. Samas jättis ta vastamata küsimuse, kas eemale jäämine võis olla tingitud ka soovist jätta Nordeale manööverdamisruumi võimalikuks oma aktsiate tagasiostuks.
Nendest seletustest siiski ei piisanud, et lõpetada Rootsi meedias spekulatsioonid, kas Wahlroos teab Nordea kohta midagi sellist, mida teised veel ei tea.
Seotud lood
2010. aastal Poolas ambitsioonikaid sihte seadnud Nordea pank teatas eile, et müüb lõviosa oma tegevusest Poolas 694 miljoni euro eest Poola suurimale pangale PKO Bank Polski.
Rootsi müüb riigivõla vähendamiseks 260 miljonit Nordea Panga aktsiat. Aktsiate eest saadakse 75-75,5 Rootsi krooni ehk kokku umbes 19,5 miljardi Rootsi kroonini (2,3 miljardit eurot).
"Investeerimisideede universumi" saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?