Euroopa Parlament kiitis eile heaks finantstehingute maksukava, mis võimaldab 11 Euroopa Liidu liikmesriigil kehtestada makse aktsiate, võlakirjade ja teiste tuletisinstrumentide tehingute eest.
Aktsiatele ja võlakirjadele kehtestatakse 0,1protsendiline maksumäär ning tuletisinstrumentidele 0,01protsendiline maksumäär. Kuni 2017. aastani peaks kehtima madalam, 0,05protsendiline maksumäär pensionifondide kauplemisele ja võlakirjadele.
Europarlamendis sai maksukava 522 poolthäält ning 141 vastuhäält.
Praeguseks on uue maksu plaaniga ühinenud Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Austria, Eesti, Kreeka, Itaalia, Portugal, Slovakkia, Sloveenia ja Hispaania.
Euroopa Parlamendil on uue maksu osas nõuandev roll. Maksu tegeliku kehtestamise üle otsustavad 11 liikmesriiki.
Seotud lood
Euroopa Liidus finantstehingute maksu kavandavad 11 riiki, Eesti seal hulgas, jätkavad ikka alles vaidlemist isegi nii põhimõtteliste küsimuste üle nagu mida maksustada ja kuidas tulu jagada. Seetõttu võib maksu kehtestamine edasi lükkuda ning selle ulatus tulla väiksem, kirjutab Wall Street Journal, viitega ELi diplomaatidele.
Eesti valitsus otsustas tellida finantstehingute maksu mõjuanalüüsi, ütles rahandusminister Jürgen Ligi täna valitsuse pressikonverentsil.
Agentuuri Bloomberg kolumnist Mark Buchanan ei kiida heaks, et finantstehingute maksu kavandavad Euroopa Liidu riigid (sh Eesti) on valmis sellisele riskile minema nii väheste teadmistega, millised võivad olla selle sammu tagajärjed.
Saksamaa kantsler Angela Merkel toetab jätkuvalt finantstehingute maksu kehtestamist, kuid möönis intervjuus agentuurile Bloomberg, et on valmis arvestama investorite ja finantsasutuste kriitika ning kommentaaridega.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”