Merkel toetab jätkuvalt finantstehingute maksu

Merkel andis mõista, et pole kurt finantssektori kaebustele, et praegu kavandatud kujul võib maks anda ka tagasilöögi – kahjustada pensione ning majandust laiemalt, tagamata maksu kehtestamisest loodetud tulu.

"Anname endale aru, et kuna seda maksu ei kehtestata globaalsel tasandil, peab see olema väga hoolikalt kavandatud, et sellel ei oleks kirjeldatud (negatiivset - toim.) mõju," ütles Merkel. "See oleks ilmselgelt väga halb."

Merkel kordas samas Saksa valitsuse toetust taolise maksu kehtestamisele, viidates taas sellele, et finantstehinguid ei peaks kohtlema teist moodi kui muid tehinguid, mis on maksustatud käibemaksuga. Finantstehingud on praegu sisuliselt tasuta.

Merkeli kommentaarid on esimeseks märgiks, et Saksamaa valitsus võib muuhulgas USAst ja Suurbritanniast maksu aadressil kõlanud kriitikat kuulda võtta. Samas kordas kantsler, et finantssektor peab aitama kanda võlakriisist põhjustatud kahju.

Euroopa Komisjoni ettepanek on kehtestada laia baasiga maks aktsia-, võlakirja- ja  tuletisinstrumentide tehingutele, mida kogutaks üle ilma, kui vähemalt üks tehingu osapool on riigist, mis on maksu kehtestanud või tegemist on taolises riigis emiteeritud instrumendiga. Maksu kehtestamist kaalub praegu 11 riiki, sealhulgas Eesti.

Kriitikute sõnul võib maksust tõusta rohkem kulu kui tulu.

"Sel põhjusel arutamegi põhjalikult riikidega, kes soovivad sellist maksu kehtestada – kuidas seda kavandada," ütles Merkel. "Samuti räägin investoritega. Ma tean nende muresid ja kõnelused ei ole veel lõppenud."

Praegu ei ole Euroopa Komisjon näiteks riikide võlakirju veel kavandatava maksu alt vabaks lasknud, soovides vältida erandeid, et maksust kõrvalehoidmine oleks võimalikult keeruline.

Läinud kuul ütles Prantsusmaa keskpanga juht Christian Noyer, et kavandatud maksust ei pruugi turule tekitatud kahju tõttu midagi laekuda. "Kõige otsesem mõju on kas finantsuru teatud sektorite hävitamine" või "see, et laenu hind reaalmajanduses kõigi jaoks tõuseb," märkis ta.