Võlarahaga rahastatud majanduse elavdamise meetmed ei lahenda Soome majanduse probleeme, kritiseeris Soome president rahandusministri plaane majanduse elavdamisse sadu miljoneid eurosid suunata.
Majanduse turgutamine võlgu võetud rahaga on utoopiline, kommenteeris endine Euroopa Investeerimispanga president ja endine Soome rahandusminister ning konservatiivide liider Sauli Niinistö Yle-le.
President rõhutas, et koduse majanduse turgutamine ei aita maailmamajandust, millest Soome omakorda sõltub.
"Peaksime vaatama ajas mõned aastad tagasi ning tunnistama endale, et elame üle oma võimete," lisas Niinistö ja meenutas enda kriitilisi väljaütlemisi 2008. aastal majanduse elavdamiseks kulutatu suhtes.
"Juba siis oli mu kriitika suunatud fakti suunas, et meie riigieelarves on struktuurne defitsiit 7-8 miljardit eurot. See võlg pole kuhugi kadunud," lisas Niinistö.
Kriitiliselt kommenteeris meetmeid ka Niinistö erakonnakaaslane, valitsusjuht Jyrki Katainen. Yle hommikuprogrammile antud intervjuus sõnas ta, et ei toeta võlakoorma suurendamist. Küll võib tema hinnangul kaaluda seni planeeritud kulutuste ümbersuunamist, näiteks alustada varem koolide remonti.
Soome rahandusminister Jutta Urpilainen teatas eile, et Soome süstib järgmisel aastal majanduse elavdamisse sadu miljoneid eurosid.
Seotud lood
Eesti ühe olulisema ekspordipartneri, Soome tuleva aasta eelarve sisaldab sadu miljoneid eurosid majanduse elavdamiseks.
Juunis kasvasid Saksa tehaste tellimused kaheksa kuu kiireimas tempos ning Suurbritannia tööstustoodangu number ületas ootusi – Euroopa majandus tärkab.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.