Eesti oodatust aeglasem ning Läti kiire majanduskasv võib lõunanaabrid meist rikkamaks teha.
Väiksem SKP inimese kohta oli Bosnia ja Hertsegoviinal (28% ELi keskmisest) ja suurim Luksemburgil (271% ELi keskmisest).
Eurostat prognoosib Eesti selle aasta SKPks jooksevhindades 18 miljardit eurot (mullu 17 miljardit), Lätile 23,4 miljardit (mullu 22,25 miljardit) ja Leedule 34,7 miljardit (mullu 32,8 miljardit eurot).
Läti kiirem majanduskasv ja rahvaarvu vähenemine võivad olla peamisteks põhjusteks, miks Eesti SKP elaniku kohta võib Läti omale õige pea alla jääda.
Eurostat arvestas ka tegelikku eratarbimist inimese kohta, mis peegeldab paremini kodumajapidamiste olukorda. Leedus moodustas see 74% (mullu 66%), Eestis 59% (mullu 57%) ja Lätis 61% (mullu 56%) euroliidu keskmisest.
Seotud lood
Oodatust nõrgema teise kvartali majanduskasvu tõttu tuleb SEB pangal ilmselt allapoole korrigeerida ka SKP aastakasvu prognoosi, ütles panga majandusanalüütik Ruta Arumäe.
Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas, et II kvartali majanduskasv teda ei rahulda, kuid II poolaastast loodab ta rohkem.
Tartu Ülikooli makroökonoomika professori Raul Eametsa sõnul Eesti majandus teises kvartalis sisuliselt ei kasvanud, sest meie majandusele olulises Soomes jätkub järsk majanduslangus.
Eesti olulisemate kaubanduspartnerite nõrkus pärssis välisnõudluse ja seeläbi sisemajanduse koguprodukti kasvu, ütles Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.