Kuigi kooskõlastusringil oleva transpordi arengukava järgi on saartega ühendust pidavad laevad tulevikus riigi omandis, pole majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Vjatšeslav Leedolt laevade ostmist arutanud.
Küsimusele, kas ministeerium peab võimalikuks laevade väljaostmist Saaremaa Laevakompaniilt (SLK), vastas ministeeriumi avalike suhete nõunik Kalev Vapper: "Ost? Seda teemat pole seni arutatud."
Samas on laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo andnud
Meie Maa andmeil mõista, et laevade omamine pole talle esmatähtis ja ta on huvitatud ennekõike opereerimisteenuse osutamisest Väinamerel.
Saarlasest riigikogu liige Jaanus Tamkivi peab laevade müüki loogiliseks. "SLK võiks olla sellest huvitatud. Minu arvamuse aluseks on muuhulgas ka hiljuti nähtud intervjuu ettevõtte juhiga, kus ta selgelt ütles – kommenteerides ettevõtte majandusaasta kahjumit –, et liinide opereerimisega ollakse plussis, aga probleemiks on laevade omamine ehk siis ülemäära suured kapitalikulud. Sealt edasi saab olla üks loogiline samm – laevade omandi osaline või ka täielik müük," rääkis ta.
Tamkivi nentis, et parvlaevad võiksid kuuluda riigile või vähemalt võiks riik olla omanike ringis otsustava sõnaõigusega. Ta lisas, et tänaste Saare- ja Hiiumaa ning mandri vahelisi liine teenindavate laevade kohta pole põhjust kriitilisi sõnu kasutada. "Pigem vastupidi – nii heal tehnilisel tasemel väinaliiklust ei ole saarlaste silmad ajaloos kunagi varem näinud," sõnas ta.
"Transpordi arengukava 2014–20" eelnõus on kirjas, et laevad on tulevikus riigi omandis ja riik annab need liinidele opereerimiseks avaliku teenindamise lepinguga. Lisaks viib riik lõpule saartega ühenduse pidamiseks vajalike sadamate rekonstrueerimise ja uute laevade soetamise.
Kokku on riigil plaanis ehitada seitse laeva, kinnitas Kalev Vapper: esimesed viis laeva käesoleva aastaga lõppeva perioodi jooksul ja kaks viimast jäävad järgmisse perioodi.
Väinamere Liinide kümneaastane leping lõppeb 2016. aastal. Mullu veeti parvlaevadel kaks miljonit reisijat, laevad tegid 20 000 reisi, parvlaevaühenduste kogukulu oli 26 miljonit eurot, sellest riigi toetus moodustas 15,4 miljonit. Sealjuures on dotatsioonisumma seitsme aastaga enam kui kahekordistunud, 2006. aastal oli see 6,6 miljonit, mullu 15,4 miljonit eurot.
Seotud lood
Laevade soetamine riigi poolt oleks maksumaksjale märgatavalt odavam kui praeguse süsteemiga jätkamine – kokkuhoid tuleb eelkõige praegusega võrreldes odavamatest prahitasudest, mis oleks aastas kolme laeva korral kuus miljonit eurot, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Majandusminister Juhan Parts tegi eelmisel reedel ASi Tallinna Sadam tütarettevõttele OÜ TS Shipping ülesande korraldada riigihange nelja parvlaeva soetamiseks Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liini opereerimiseks.
Vjatšeslav Leedo tunnistab, et kaalub osaluse müümist mandri ja saarte vahel kurseerivate parvlaevade omanikfirmades – siis ei saa keegi teda süüdistada raha kantimises.
Vjatšeslav Leedo OÜ Väinamere Liinid peaks saama tuleva aasta eelarvest liinigraafikute tihendamiseks ja piletidotatsiooniks 600 000 eurot lisaraha.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele