Aeg arutleda ettevõtete trahvimäärade üle

"Eelnõu koostajad on toonud välja mitmeid argumente, mis toetavad väärtegude puhul senise maksimaalse rahalise trahvimäära suurendamist, kuid samas on siiski tegemist märkimisväärselt olulise piirmäära tõusuga, mida ei saa tähelepanuta jätta," leidis kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Ta rõhutas, et tähtis on saavutada läbimõeldud otsus, mille arutelus kõik osapooled kaasa mõtleksid, et seadus vastaks ühiskonna huvidele. "On paras aeg pakutud muudatuste üle arutleda ja hinnata, milliseid mõjusid võivad need endaga pikemas perspektiivis kaasa tuua," leidis Palts.

Juuli keskel avalikustas justiitsministeerium karistusseadustiku muutmise eelnõu. Uuenduse eesmärgina märgiti vajadus elimineerida praegused kattumised kuritegude ja väärtegude koosseisudes, kõrvaldada ülekriminaliseerumine ja muuta sõnastus selgemaks ja konkreetsemaks.

Olulise muudatusena toodi välja ka trahvimäära ülempiiri tõstmine juriidiliste isikute väärtegude puhul – tänane 32 000eurone maksimumtrahv ei vasta ministeeriumi hinnangul finantskuritegude tagajärgede raskusele. Plaanis on võimaldada määrata tõsisema väärteo eest kuni 400 000 eurot trahvi.

Samuti tahab ministeerium tõsta miinimumpäevamäära kümne euroni, et säilitada proportsioon, mille järgi see rohkem kui kümnend tagasi sai määratud – 1/32 miinimumpalgast. Seega tõuseb ka väär- ja kuriteo piir, mis sõltub otseselt miinimumpäevamäärast.

Mait Paltsi sõnul on lisaks trahvimäärade tõsmiseks eelnõus teisigi ettevõtjaile olulisi teemasid. Ka piirmäära tõstmine karistusseadustikus ei tähenda, et tulevikus oleks võimalik automaatselt kõikide väärtegude puhul oluliselt suuremaid karistusi rakendama hakata, märkis ta.

"Konkreetsed maksimummäärad nähakse ette eriseadustes ja on seega alati riigikogu otsustada," selgitas Palts. "Samas on tegemist õiguspoliitiliselt sammuga, mis võib hakata tulevikus mõjutama eriseadustes kehtestatavaid trahvimäärasid ka laiemalt," lisas kaubanduskoja peadirektor.

Paltsi sõnul pole tänaseks keegi ettevõtjaist nende poole justiitsministeeriumi ettepaneku osas pöördunud. "Siiski kahtlustan ja kardan – eriti arvestades karistusseadustiku muutmise eelnõu mahtu –, et ettevõtjad pole nendele teemadele suvel jõudnud ka väga palju tähelepanu pöörata," lisas ta. Eelnõu on ligi sada lehekülge pikk, millele lisandub 131 lehekülge seletuskirju.

Muudatused pole Paltsi hinnangul tingimata negatiivsed, kuid siiski olulised teada, et need üllatusena ei tuleks. "Olgu kasvõi erasektori korruptsiooni puudutavad sätted või mitmete koosseisude juurde ka juriidilise isiku karistusvõimaluse lisamine," ütles ta.

Muudatustes on tema sõnul ka helgeid külgi. "Tegemist on sammuga, mis võimaldab osade seni kuritegudena kvalifitseeritud tegude dekriminaliseerimist ehk viimist väärtegude alla, jättes sanktsiooni määra sisuliselt samaks (mõjusaks), mis on jällegi tänast (üle)kriminaliseerituse taset arvestades positiivne, sest kõik ei pea kindlasti olema kriminaalkorras karistatav," arvas Palts.

Kaubanduskoja lõppseisukoht karistusseadustiku eelnõu suhtes on kujundamisel. "Kindlasti on tegemist keerulise ja põhimõttelise teemaga," ütles Palts.

Justiitsministeeriumil on eelnõu plaanis sügisel saata valitsusele arutlemiseks. Plaanide järgi peaks seadus olema vastu võetud 1. jaanuariks 2015.

Eelnõu koostamist alustati 2011. aasta alguses. Õigusteadlastest ja praktikutest moodustatud töörühm koostas Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki juhtimisel analüüsid, mille põhjal esitati kodifitseerimikomisjonile ettepanekud muudatusteks.

Töörühma analüüsid ja ettepanekud vaatas läbi kodifitseerimiskomisjon, kuhu kuulusid Priit Pikamäe, Norman Aas. Priit Heinsoo, Leon Glikman, Raul Otsa, Marko Pomerants, Kristel Siitam-Nyiri.