OMX Baltic−0,38%271,87
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn−0,16%1 731,85
OMX Vilnius−0,11%1 062,67
S&P 5001,09%5 930,85
DOW 301,18%42 840,26
Nasdaq 1,03%19 572,6
FTSE 1000,12%8 093,99
Nikkei 2251,19%39 161,34
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%105,02

OMX Baltic−0,38%271,87
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn−0,16%1 731,85
OMX Vilnius−0,11%1 062,67
S&P 5001,09%5 930,85
DOW 301,18%42 840,26
Nasdaq 1,03%19 572,6
FTSE 1000,12%8 093,99
Nikkei 2251,19%39 161,34
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%105,02

16.08.13, 15:25

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aeg arutleda ettevõtete trahvimäärade üle

Juriidilise isiku väärteo trahvi ülempiir tõuseb 400 000 euroni. Vastuväiteid ja ettepanekuid seaduseelnõule saab justiitsministeeriumile esitada 23. augustini.

Inga Jakobson

"Eelnõu koostajad on toonud välja mitmeid argumente, mis toetavad väärtegude puhul senise maksimaalse rahalise trahvimäära suurendamist, kuid samas on siiski tegemist märkimisväärselt olulise piirmäära tõusuga, mida ei saa tähelepanuta jätta," leidis kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Ta rõhutas, et tähtis on saavutada läbimõeldud otsus, mille arutelus kõik osapooled kaasa mõtleksid, et seadus vastaks ühiskonna huvidele. "On paras aeg pakutud muudatuste üle arutleda ja hinnata, milliseid mõjusid võivad need endaga pikemas perspektiivis kaasa tuua," leidis Palts.

Juuli keskel avalikustas justiitsministeerium karistusseadustiku muutmise eelnõu. Uuenduse eesmärgina märgiti vajadus elimineerida praegused kattumised kuritegude ja väärtegude koosseisudes, kõrvaldada ülekriminaliseerumine ja muuta sõnastus selgemaks ja konkreetsemaks.

Olulise muudatusena toodi välja ka trahvimäära ülempiiri tõstmine juriidiliste isikute väärtegude puhul – tänane 32 000eurone maksimumtrahv ei vasta ministeeriumi hinnangul finantskuritegude tagajärgede raskusele. Plaanis on võimaldada määrata tõsisema väärteo eest kuni 400 000 eurot trahvi.

Samuti tahab ministeerium tõsta miinimumpäevamäära kümne euroni, et säilitada proportsioon, mille järgi see rohkem kui kümnend tagasi sai määratud – 1/32 miinimumpalgast. Seega tõuseb ka väär- ja kuriteo piir, mis sõltub otseselt miinimumpäevamäärast.

Mait Paltsi sõnul on lisaks trahvimäärade tõsmiseks eelnõus teisigi ettevõtjaile olulisi teemasid. Ka piirmäära tõstmine karistusseadustikus ei tähenda, et tulevikus oleks võimalik automaatselt kõikide väärtegude puhul oluliselt suuremaid karistusi rakendama hakata, märkis ta.

"Konkreetsed maksimummäärad nähakse ette eriseadustes ja on seega alati riigikogu otsustada," selgitas Palts. "Samas on tegemist õiguspoliitiliselt sammuga, mis võib hakata tulevikus mõjutama eriseadustes kehtestatavaid trahvimäärasid ka laiemalt," lisas kaubanduskoja peadirektor.

Paltsi sõnul pole tänaseks keegi ettevõtjaist nende poole justiitsministeeriumi ettepaneku osas pöördunud. "Siiski kahtlustan ja kardan – eriti arvestades karistusseadustiku muutmise eelnõu mahtu –, et ettevõtjad pole nendele teemadele suvel jõudnud ka väga palju tähelepanu pöörata," lisas ta. Eelnõu on ligi sada lehekülge pikk, millele lisandub 131 lehekülge seletuskirju.

Muudatused pole Paltsi hinnangul tingimata negatiivsed, kuid siiski olulised teada, et need üllatusena ei tuleks. "Olgu kasvõi erasektori korruptsiooni puudutavad sätted või mitmete koosseisude juurde ka juriidilise isiku karistusvõimaluse lisamine," ütles ta.

Muudatustes on tema sõnul ka helgeid külgi. "Tegemist on sammuga, mis võimaldab osade seni kuritegudena kvalifitseeritud tegude dekriminaliseerimist ehk viimist väärtegude alla, jättes sanktsiooni määra sisuliselt samaks (mõjusaks), mis on jällegi tänast (üle)kriminaliseerituse taset arvestades positiivne, sest kõik ei pea kindlasti olema kriminaalkorras karistatav," arvas Palts.

Kaubanduskoja lõppseisukoht karistusseadustiku eelnõu suhtes on kujundamisel. "Kindlasti on tegemist keerulise ja põhimõttelise teemaga," ütles Palts.

Justiitsministeeriumil on eelnõu plaanis sügisel saata valitsusele arutlemiseks. Plaanide järgi peaks seadus olema vastu võetud 1. jaanuariks 2015.

Eelnõu koostamist alustati 2011. aasta alguses. Õigusteadlastest ja praktikutest moodustatud töörühm koostas Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki juhtimisel analüüsid, mille põhjal esitati kodifitseerimikomisjonile ettepanekud muudatusteks.

Töörühma analüüsid ja ettepanekud vaatas läbi kodifitseerimiskomisjon, kuhu kuulusid Priit Pikamäe, Norman Aas. Priit Heinsoo, Leon Glikman, Raul Otsa, Marko Pomerants, Kristel Siitam-Nyiri.

Inga Jakobson

Seadused

Seotud lood

Uudised

17.07.13, 18:36

Väärteotrahv tõuseb 12,5 korda

Juriidilise isiku väärteo eest ette nähtud rahatrahvi ülemmäär tõuseb 400 tuhande euroni, selgus täna justiitsministeeriumi uue karistusseadistiku eelnõu tutvustamisel.

Uudised

26.08.13, 14:23

Ernst&Young: rohkem järelvalvet

Miljoneid kasumeid teenivale äriühingule ei ei pruugi ka 400 000 euro suurune karistus märgatavat mõju avaldada, kommenteeris audiitorfirma Ernst & Young Baltic AS juhtivkonsultant Marilin Pikaro riigi plaani trahvimäärasid tõsta.

Uudised

26.08.13, 11:49

Statoil: trahvid õiglaseks

"Trahvimäärad peavad olema piisavalt suured, et kaoks ära äriline mõttekus teadlikult seadust rikkuda," kommenteeris Statoil Fuel & Retail Eesti AS finantsdirektor Paavo Siimann justiitsministeeriumi plaani tõsta juriidiliste isikute trahvide ülempiiri.

Uudised

26.08.13, 16:02

Ragn-Sells: ettevõtjaid vaja koolitada

Riik peaks võimalikult suurte trahvide kehtestamise või trahviraha kogumise asemel keskenduma valdkondade toimimise tagamisele, arvas Ragn-Sellsi juhatuse liige ja ärijuht Agu Remmelg ettevõtjate trahvimäärade kavandatavast tõusust.

Sisuturundus

20.12.24, 18:09

Navalis Group Shipbuilding & Offshore: 2024. aasta tulemused – uute võimaluste ja saavutuste aasta

Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.