Miljoneid kasumeid teenivale äriühingule ei ei pruugi ka 400 000 euro suurune karistus märgatavat mõju avaldada, kommenteeris audiitorfirma Ernst & Young Baltic AS juhtivkonsultant Marilin Pikaro riigi plaani trahvimäärasid tõsta.
"Ettevõtte ja selle juhtide seadusekuulekuse tagavad pigem teised mehhanismid, kui potentsiaalne seadusega määratud karistuse karmus," arvas Pikaro. Tema hinnangul on tähtsam järelevalvetegevuse tõhusus ning ametnike kompetentsus ettevõtte majandustegevuse ja äriloogika mõistmisel.
Planeeritavatest karistusseadustiku muudatustest võib Pikaro sõnul välja tuua ka erasektori altkäemaksu andmise ja võtmise kriminaliseerimise. "On positiivne, et lõpuks kriminaliseeritakse ka Eestis erasektori korruptsioon, mis mujal Euroopa Liidus on juba aastaid karistatav," arvas ta. "Kuivõrd korruptsiooni näol on tegemist latentse kuritegevuse liigiga, on lähitulevikus peamiseks raskusmomendiks erasektori altkäemaksu andmise ja võtmise juhtumite väljaselgitamise võimekuse tõstmine."
Täna esineb ettevõtluses rikkumiste liike, mis hoolimata kehtivatest sanktsioonist, on igapäevases tegevuses väga levinud. Näiteks kelmused, omastamised, dokumentide võltsimised ja võltsitud dokumentide kasutamisega seotud. "Seetõttu tuleks investeerida süütegude avastamisega tegelevate organite töökorralduse parandamisse, ametnike väljaõppesse ning järelevalvetegevuse efektiivsuse tõstmisesse," ütles Pikaro.
Karistusseadustiku muutmise eelnõu näeb ette mitmeid muudatusi, millest äriühingute jaoks on olulisemad juriidilisele isikule väärteo toimepanemise eest karistusena mõistetava maksimaalse määra suurenemine. Tulevikust on juriidilist isikut eelnõu kohaselt võimalik väärteo toimepanemise eest karistada 100 - 400 000 eurose rahatrahviga (seni 32 - 32 000 eurot), kuriteo toimepanemise eest on juriidilise isiku maksimaalne karistusmäär kuni16 miljonit eurot.
Väärtegude eest ettenähtud sanktsioonimäära tõus on eelkõige seotud nende ettevõtetega, mille tegevus on reguleeritud eriseadustustega . "Näiteks äriühingud, kellele laieneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, kindlustustegevuse ja -vahendusega tegelevad firmad kindlustustegevuse seadusest tulenevate kohustuste rikkumisel; makseteenuste ja e-raha teenuste pakkujad makseasutuste ja e-raha teenuste seadusega seotud väärtegude puhul ja muud," selgitas Pikkaro.
Kui valitsus peaks eelnõuga nõustuma, hakkab uus karustusseadustik kehtima 2015 aasta jaanuarist.
Seotud lood
Riik peaks võimalikult suurte trahvide kehtestamise või trahviraha kogumise asemel keskenduma valdkondade toimimise tagamisele, arvas Ragn-Sellsi juhatuse liige ja ärijuht Agu Remmelg ettevõtjate trahvimäärade kavandatavast tõusust.
"Trahvimäärad peavad olema piisavalt suured, et kaoks ära äriline mõttekus teadlikult seadust rikkuda," kommenteeris Statoil Fuel & Retail Eesti AS finantsdirektor Paavo Siimann justiitsministeeriumi plaani tõsta juriidiliste isikute trahvide ülempiiri.
Juriidilise isiku väärteo eest ette nähtud rahatrahvi ülemmäär tõuseb 400 tuhande euroni, selgus täna justiitsministeeriumi uue karistusseadistiku eelnõu tutvustamisel.
Juriidilise isiku väärteo trahvi ülempiir tõuseb 400 000 euroni. Vastuväiteid ja ettepanekuid seaduseelnõule saab justiitsministeeriumile esitada 23. augustini.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.