Väärteotrahv tõuseb 12,5 korda

"Maksimummäära piiri tõstame eelkõige finantsalaste rikkumiste puhul," selgitas asekantsler Kristel Siitam-Nyiri, põhjendades seda taoliste rikkumiste tagajärgete suurusega. "Nad võivad mõjutada kogu riigi majandust, seoses millega hoiatavad ja tõhusad karistused on eriti vajalikud," lisas ta.

"Kehtiva seaduse rahatrahvi ülempiir, mida juriidilise isiku väärteo toimepaneku eest saab määrata, ei ole ei tõhus, proportsionaalne ega õiglane," leidis Siitam-Nyiri. Praegu võib juriidilisele isikule määrata väärteo eest 32 kuni 3200 eurot trahvi. Uue seaduse järgi on vahemikuks 100 kuni 400 tuhat eurot.

Miinimumpäevamäär kolmekordistub

"Oleme teinud ettepaneku kehtestada uueks miinimumpäevamääraks 10 eurot," ütles Siitam-Nyiri, mis tähendab, et sisuliselt kasvaks summa praegusest kolmekordselt. Tema sõnul oleks selline tõus õigustatud, kuna taastaks kehtiva päevamäära kehtestamisel arvestatud proportsiooni.

Praegune miinimumpäevamäär sai määratud rohkem kui 10 aastat tagasi ning on kogu selle aja jooksul püsinud 3,2 euro ehk kunagise 50 krooni tasemel. "Number kehtestati aastal 2011 kui kehtiv karistusseadustik vastuvvõeti ning päevamääraks sai 1/32 osa tollel ajal kehtivast töötasu alammäärast, milleks oli 1600 krooni," selgitas Siitam-Nyiri.

Täna on töötasu alammäär 320 eurot, millest 1/32 ongi 10 eurot. "Karistuste summad tõenäoliselt tõusevad," prognoosis Siitam-Nyiri. "Tõsi küll, ei lähtu kohus alati päevade arvudest, vaid arvestab ikkagi rohkem kogusumma suurust, et see vastaks rikkumise raskusele."

"Ei saa öelda, et muudatus tähendaks automaatselt rahaliste laekumiste summa olulist suurenemist," arvas Siitam-Nyiri.

Kurja ja väära piir

"Veel üks aspekt, mida miinimumpäevamäär mõjutab on kuritegude ja väärtegude piir," ütles asekantsler. Seaduse järgi on piiriks 20 miinimumpäevamäära ehk täna jäävad alla 64 eurose kahjuga varavastased rikkumised väärteodeks, üle selle - kuritegudeks. "Miinimumpäevamäära tõstmisega saab uueks piiriks 200 eurot," selgitas Siitam-Nyiri.

Muudatus toob kaasa formaalselt kuritegude arvu vähenemise ja väärtegude arvu suurenemise. "Osad rikkumised, mis täna meenetletakse kuritegudena hakkavad tulevikus väärtegude alla kuuluma," selgitas Siitam-Nyiri.

Väärteo korduvus ei muuda ebaõigluse sisu

Korduv väärtegu võib täna teatud juhtumitel välja anda kuriteo, üks näidetest on konkurentsialased rikkumised. "Kui juriidiline isik on olnud karistatud väärteos konkurentsialasel rikkumisel, siis korduval rikkumisel võib teda täna võtta vastutusele juba kuriteo eest," selgitas Siitam-Nyiri. Tulevikus on plaanis selline väärteoprejuditsioon ära kaotada.

"Mõtte on olnud selles, et väärteo korduvus ei muuda teo ebaõgluse sisu, tegu iseenesest ei muutu ju raskemaks," lisas ta. Samas ei tähenda see seda, et korduv rikkumine ei suurenda karistusmäära.

Juriidilise isiku vastutus laieneb

"Kuriteoseadistikust rääkides, täna on juriidilise isiku vastutus ette nähtud pigem majandusliku sisuga rikkumiste eest või rikkumiste eest, kus meil mõni rahvusvaheline kohustus olnud," selgitas Siitam-Nyiri. Tema sõnul võimaldab praegune seadustik olukorda, kus juriidiline isik võib erinevaid rikkumisi toime panna. Seda tihti vastutust vältides küll näiliselt kunstlike, kuid juriidiliselt korrektsete konstruktsioonide abil.

"Uus seadus ei tähenda, et ettevõtjaid hakatakse rohkem kiusama, vaid on vajalik, juriidilise osa korrektsuse tagamiseks," ütles Siitam-Nyiri.

Uue eelnõu järgi on plaanis nii mõnigi paragrahv kokku liita, et praegu tihti esinevad kattuvused või ebaselgused ellimineerida. Maksukelmus läheb kokku maksude maksmisest kõrval hoidmisega, samuti ühinevad praegu eraldi eksisteerivad pistise ja altkäemaksu mõisted.

Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusele eelnõu, millega korrastatakse karistusõiguse süsteemi, kõrvaldatakse kattumised kuritegude ja väärtegude koosseisudes ning täpsustatakse karistatavate tegude koosseisude kirjeldusi. Kokku väheneks karistatavate tegude arv 1300 süüteokoosseisult vähem kui tuhandele.

Eelnõu on plaanis sügisel saata valitsusele arutlemiseks. Justiitsministeeriumi plaanide järgi peaks uus seadus olema vastu võetud 1.jaanuar 2015.aastal.

Eelnõu koostamist alustati 2011.aasta alguses. Õigusteadlastest ja praktikutest moodustatud töörühm koostas Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki juhtimisel analüüsid, mille põhjal esitati kodifitseerimikomisjonile ettepanekud muudatusteks.

Töörühma analüüsid ja ettepanekud vaatas läbi kodifitseerimiskomisjon, kuhu kuulusid: Priit Pikamäe, Norman Aas. Priit Heinsoo, Leon Glikman, Raul Otsa, Marko Pomerants, Kristel Siitam-Nyiri.