Riik peaks võimalikult suurte trahvide kehtestamise või trahviraha kogumise asemel keskenduma valdkondade toimimise tagamisele, arvas Ragn-Sellsi juhatuse liige ja ärijuht Agu Remmelg ettevõtjate trahvimäärade kavandatavast tõusust.
"Ettevõttele on ka 32 000 eurot suur raha," leidis Remmelg, et eri valdkondade toimimise tagamiseks on parem lahendus teha sagedamini väiksemaid trahve, kui lajatada ootamatult selga suuri nõudeid. Pädeva järelevalvele lisaks võiks riik tema arvates ennetavat nõustamist ning koolitust rohkem teostada.
Remmelgi hinnangul vajaks jäätmevaldkonnas järelevalve arendamist. "Valdkond on suhteliselt keeruline, seetõttu vaja on nii inspektoreid kui ka väljaõpet," ütles ta.
Ragn-Sellsi juhi arvates on hea näide riigipoolsest tegevusest valdkonna paremaks muutmisel Keskkonnainspektsiooni poolt erinevate osapoolte ja liitudega koos algatatud projekt vanaõlide käitlemise korrastamiseks. "U uringute tulemusena selgus, et ainult 5% mootorsõidukite hoolduse ja remondiga tegelevatest ettevõtetest annavad vanaõli ära seaduspäraselt," rääkis Remmelg.
Tema sõnul on just selline valdkonda korrastav tegevus see, millega peaks järelevalve töötama. "Antud projekti puhul selgus, et väikesed autoremonditöökojad ei tea kehtivatest nõuetest eriti midagi," nentis Remmelg.
Seotud lood
Miljoneid kasumeid teenivale äriühingule ei ei pruugi ka 400 000 euro suurune karistus märgatavat mõju avaldada, kommenteeris audiitorfirma Ernst & Young Baltic AS juhtivkonsultant Marilin Pikaro riigi plaani trahvimäärasid tõsta.
"Trahvimäärad peavad olema piisavalt suured, et kaoks ära äriline mõttekus teadlikult seadust rikkuda," kommenteeris Statoil Fuel & Retail Eesti AS finantsdirektor Paavo Siimann justiitsministeeriumi plaani tõsta juriidiliste isikute trahvide ülempiiri.
Juriidilise isiku väärteo eest ette nähtud rahatrahvi ülemmäär tõuseb 400 tuhande euroni, selgus täna justiitsministeeriumi uue karistusseadistiku eelnõu tutvustamisel.
Juriidilise isiku väärteo trahvi ülempiir tõuseb 400 000 euroni. Vastuväiteid ja ettepanekuid seaduseelnõule saab justiitsministeeriumile esitada 23. augustini.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.