Kodusünnitus saab seaduse toetuse

Kodusünnitusabi osutamiseks peab ämmaemand taotlema iseseisvalt teenuse osutamiseks terviseametilt eraldi tegevusloa, mida saab küsima hakata peale muudatuse jõustumist, vahendab arstide väljaanne Meditsiiniuudised.

Sünniregistri andmeil toimus eelmisel aastal Eestis haiglast väljaspool 66 planeeritud sündi. Meditsiinilise sünniregistri andmetel moodustas see kõigist mullustest sündidest 0,46%.

Sotsiaalministeeriumi esindaja Kristel Abeli sõnul seaduse muudatuse rakendamisega riigieelarvele ja ravikindlustuse eelarvele lisakulusid ei ole ette näha, kuna kodusünnitusabi ei ole haigekassa tervishoiuteenuste loetelus ja praegu ei ole ka ette näha selle teenuse lisamist.

"Sünnitajale tekkivad kulud sõltuvad sünnitaja ja kodusünnitusabi pakkuva ämmaemanda vahel sõlmitud kokkuleppest," ütles Abel.

Rakvere haigla vanemämmaemanda Piret Pärsi sõnul on valdkonna reguleerimine kahtlemata vajalik, sest sihtgrupp - kodus sünnitada soovivad naised - on olemas. Mullu Rakvere haiglas arvel olevates naistest sünnitas kodus kolm, neist ühel käis kodus ämmaemand Tallinnas, kaks sünnitasid sõbrannast tugiisikuga.

Juuni lõpul kirjutas Saarte Hääl, et ka Kuressaare haigla vastutava ämmaemanda sõnul pole Saare maakonnas ühtki ämmaemandat, kes kaaluks kodusünnitusabi osutamist. Põhjuseks peamiselt vastutuse küsimus.

Eesti Ämmaemandate Ühingu president Siiri Põllumaa ütles, et võimalus osutada kodusünnitusabi on ämmaemandale vabatahtlik. "Ühelgi ämmaemandal ei ole kohustust seda teha, ka siis mitte, kui maakonnas ei ole ühtki n-ö kodusünnituse ämmaemandat," sõnas ta.

Loodav eelnõu näeb ette, et kodusünnituse teenust osutaval ämmaemandal tuleb tegevusloa saamiseks muuhulgas ka tõendada töökogemust - vajalik on vähemalt 150 sünnituse vastuvõtmise kogemus tervishoiuteenuse osutaja juures. See on aeg, kus peaks kinnistuma situatsioonide analüüsi ja iseseisvate otsuste vastuvõtmise oskus.

Kõik kodusünnituse teenust osutada soovivad ämmaemandad peavad regulaarselt läbima vastsündinu ja täiskasvanu elustamise teoreetilise ja praktilise koolituse ning vastav tunnistus on osa tegevusloa omamise nõuetest.

Eesti Naistearstide Seltsi president Made Laanpere lisas, et nende erialaseltsi üks peamisi seisukohti on, et seadus peaks reguleerima vaid kodusünnitust, mitte sünnitusabi laiemalt. "Igal juhul me tervitame selle väga pika protsessi lõpusirgele jõudmist," kinnitas seltsi juht.

"Kodusünnituse legaliseerimine vajalik, et tagada kõigile kvalifitseeritud ämmaemandusabi kättesaadavus ning tagada kõigi osapoolte igakülgne koostöö sünnitaja ja vastsündinu turvalisuse huvides," sõnas Laanpere.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu saadeti juuni lõpus sotsiaalministeeriumi poolt kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks koostööpartneritele.

Kodusünnitus on reguleeritud mitmes Euroopa riigisEuroopas jääb kodusünnituste arv 2-4% piiridesse kõikidest sünnitustest, välja arvatud Hollandis, kus kodusünnituste arv on 30-40% kõikidest sünnitustest.Eesti Naistearstide Seltsi president Made Laanpere selgitas, et Hollandis on kodusünnitus olnud seotud teatud kohalike eripäradega ja sellist kodusünnituste osakaalu pole kusagil mujal arenenud riikides. "Holland on erand, kuid kodusünnituste osakaal langeb ka seal," ütles ta. "Riikides, kus see on legaliseeritud, ei ole peale legaliseerimist kodusünnituste arv mitte tõusnud, vaid kohati isegi langenud, näiteks Soomes". Põhjamaades moodustavad kodusünnitused 1-2% kõikidest sünnitustest.Eestis on andmed haiglast väljaspool planeeritud sünnituste kohta alates 1992. aastast. Nende põhjal saab öelda, et kodusünnitused moodustavad 0,3-0,5% kõigist neil aastatel toimunud sünnitustest.