Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteem ETS praegusel kujul enam ei toimi, tunnistas täna Tallinnas Rahvusvahelise Energiaagentuuri direktor Maria van der Hoeven.
Äripäeva küsimusele, kuidas näeb Euroopa riikidele erinevaid analüüse koostav ja nõuandev organisatsioon Euroopa heitmebörsi tulevikku, vastas van der Hoeven, et usub, et süsteemi on võimalik parandada.
Heitmekvoote on turul liiga palju, mistõttu nende hind on väga madal. See ei motiveeri ettevõtteid investeerima vähem saastavasse tootmisesse. Lahendus oleks van der Hoeveni sõnul selles, et muuta süsteem praegusega võrreldes oluliselt paindlikumaks. "Et kui olukord turul muutub, oleks võimalik süsteemi kohandada moel, millest tööstus on ette informeeritud. Selline on meie nõuanne ETSile," märkis ta.
"Praegusel kujul, kui sellist paindlikkust ei ole, see süsteem enam ei toimi," nentis ta. "Ma tahaks näha, et Euroopa Komisjoni uus koosseis selle teema järgmisel aastal kindlasti käsile võtaks."
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul saab määravaks, mida Euroopa plaanib pärast 2020. aastat ette võtta oma majanduse konkurentsivõime jaoks ja kas sünnib uus üleilmne kliimakokkulepe.
"Lähiajal ei juhtu suurt midagi," ütles Parts. "Pole põhjust arvata, et me ETSi, mis on 2020. aastani paigas, eriti muudame. Need kohendamised, mis siin vahepeal on olnud, et kvoodimahtu vähendatakse, on pinnavirvendus."
Energiapoliitikat ümber vaatav Eesti peab aga oma investeeringud energia tootmisvõimustesse ära tegema tuleviku suhtes valitsevast määramatusest hoolimata.
"Väliskeskkonna etteaimamatus ei saa olla vabandus, et jätame vajalikud otsused tegemata," ütles Parts, meenutades kriitika alla sattumist otsuse eest ehitada Narva tahkel kütustel baseeruv uus elektrijaam.
Seotud lood
2005. aastal loodud Euroopa Liidu heitmekvootidega kauplemise süsteem on pakkunud head teenimisvõimalust petistele ja südamerahu poliitikutele, kuid kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid paiskub atmosfääri praegu rohkem kui kunagi varem.
Täna Stockholmis avaldatud ÜRO kliimaraporti järgi on kliima soojenemine läinud sajandi viiekümnendatest aastatest olnud valdavalt tingitud inimtegevusest, kuid temperatuurid tõusevad siiski aeglasemalt kui seni on prognoositud.
Tagasivalimise korral lubab Saksamaa kantsler Angela Merkel kiiresti ette võtta taastuvenergia tasude süsteemi, mis on elektrienergia hinna sakslaste jaoks talumatult kõrgeks ajanud.
Prantsusmaa maksustab tuumaenergia ja fossiilsete kütuste kasutamise heitmed, et kogunenud miljarditest eurodest rahastada taastuvenergeetika ja energiasäästu arendamist.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.