Rootsi tuumaenergeetika selge tulevikuta

Rootsi energiamahukas tööstus on mures. Milline on aga sotside selge seisukoht, seda pole partei juht Stefan Löfven valmis selge sõnaga ütlema.

Enne läinud aastal sotside liidriks saamist oli Löfven metallitööstuse ametiühingu juht ning sellelt positsioonilt selge tuumaenergeetika eestkõneleja. Rootsi majanduslehele Dagens Industri (DI) antud intervjuus räägib ta aga vajadusest esmalt riigi energiatarvet analüüsida ja selle baasilt siis kõigi parteide vahel energiapoliitikas kokku leppida.

"Meil peab olema elekter, see peab olema Rootsi tööstuse jaoks konkurentsivõimelise hinnaga, kuna me ei kavatse Rootsi tööstuse konkurentsivõimet õõnestada. Kui me sõlmime parteideülese kokkuleppe, mis määratleb, kust me selle elektri saame, siis arutame ka erinevaid energiaallikaid ja mida nende jaoks vaja on," ütles Löfven. "Tuumaenergia on üks energialiikidest."

Debatt läks uue hooga lahti, kui sotside rahandusministri kandidaat ehk majandus- ja rahanduspoliitika eestkõneleja Magdalena Andersson tunnistas DI debatis, et sotsid pole otsust ümber vaadanud ja perspektiivis tuleb tuumaenergiast loobuda.

See ei ole aga sotside parteis kaugeltki kõigi arvamus, mistõttu partei on energiavarustuse küsimuses sisemiselt lõhki.

Rootsi praegune võimukoalitsioon leppis tuumaenergia küsimuses kokku 2009. aastal. Sellega tühistati keeld tuumaenergiasse investeerida. Olemasolevad vanad reaktorid on võimalik asendada. Riik maksumaksja rahaga sekkuda ei kavatse – initsiatiiv ja finantseering peab tulema erasektorilt.

"Valitsus ei ütle uute reaktorite ehitamisele ei, kui vanade käitusaeg saab ümber," kinnitas Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt DI-le uuesti üle.

Ajaleht võtab tänases juhtkirjas debati kokku tõdemusega, tegelikult ei ole vahet – uusi investeeringuid tuumaenergiasse ei taga ei ühe ega teise poliitilise leeri seisukohad.

Jaapani 2011. aasta Fukushima tuumaõnnetuse järel ei räägita läänemaailmas enam tuumaenergia renessansist nagu veel paar aastat tagasi, mil paistis, et kliimaprobleemid saavad lahenduse just tuumaenergeetika näol. Suur tööstushiid Saksamaa on käivitanud radikaalse reformi tuumaenergiast loobumiseks.

Probleemiks ei ole niivõrd poliitikute otsustamatus kui energia vabaturg ja energiatootjate erastamine, mis ei anna mingit pikemaajalist kindlust energia hinna osas. Investorid pagevad tuumaenergeetikast kiiremini kui poliitikud, nendib DI, viidates muuhulgas E.ONi lahkumisele Soomest. Pakkumise poolelt on samal ajal uusi energiaallikaid nagu USA kildagaas ning fossiilsetest kütustest energia tootmine on täna nii odav kui ka tulus.

"Sellises turusituatsioonis võrdub väga suur investeering väga suure riski võtmisega. Keegi ei tea, milliseks kujuneb elektri hind eeloleval ööl, rääkimata siis veel kümne aasta perspektiivis," tõdes majandusleht.

Ning tuumaenergeetikaga on seotud muudki probleemid – näiteks, kes vastutab, kui juhtub õnnetus. Kindlustusfirmasid on väga vähe, kes seda riski katta võtaks. Kas avarii korral vastutavad aktsionärid sadu aastaid?

Elektrituru avamine ja erastamine näib soosivat väikest riski ja väikseid mastaape. Keegi ei söanda kindla käega kümneks aastaks suunda kätte näidata, tõdes Dagens Industri.

Rootsis katab tuumaenergia poole riigi elektritarbest. Tuleval aastal on Rootsis üldvalimised ning energiapoliitikast tõotab kujuneda üks kibedamaid kampaaniateemasid.