Erkki Raasukese ettepanekud seoses riigifirmade juhtimisega on avatud aruteludeks, ütles majandusminister Juhan Parts. "Selle staatus on roheline raamat."
"Ka Raasuke ise ütleb, et selles on rida kaalumise kohti," vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Parts valitsuse pressikonverentsil Äripäeva küsimusele tema endise nõuniku Erkki Raasukese ettepanekute kohta.
"See on üsna värske dokument ja kõigil võimalus kaasa rääkida, ministeeriumidel, poliitikutel. Aruteludes selgub tõde," rääkis Parts. "Detaili minemata on põhiline ülesandepüstitus see, kuidas äriühingu juhtimist muuta paremaks, nad on avatud turul reaalses konkurentsis."
Peaminister Andrus Ansipi hinnangul on tegemist sümpaatse ettepanekuga. „Meie riigile kuuluvad äriühingud kipuvad üleinvesteerima,“ rääkis Ansip. „Neid juhtumeid on leida mitmestki riigile kuuluvast äriühingust. Või siis leiame soove üleinvesteerida, loomuliku monopoli seisundi ärakasutamist." Ansip tõi näiteks Tallinna Sadama ja Eesti Energia, kelle unistused ei ole tema sõnul alati lähtunud äriühingu loogikast ehk kasumi maksimeerimisest.
„Raasukese plaani puhul on selle nõrgim külg leidnud ehk tugevamat võimendust,“ jätkas Ansip, pidades silmas väidetavat 100 miljoni eurost aastast kokkuhoidu. „Seda on peetud nagu imerohuks,“ jätkas peaminister.
„Tegelikult see katusorganisatsiooni tegemine ei ole originaalne, seda on ka mujal proovitud ja räägitud. Samas näiteks Estonian Airi ja Eesti Loto ühe katuse alla viimine väga põhjendatud ei ole. Aga, arvestades viimaseid arengud, on mõlemale iseloomulik teatud gambling…“ muigas Ansip.
Kokkuhoiu allikas on ikkagi äriühingu parem juhtimine, rõhutas peaminister.
Autor: Ken Rohelaan, Ave Lepik
Seotud lood
Majandusminister Kristen Michali plaan luua eraldi valdusfirmad poliitikute riigifirmade eesotsast väljapookimiseks puudutab 18st tema vastutusalasse kuuluvast riigifirmast kuut, mille finants- ja sisekontroll läheks valdusfirmale.
Riik hakkab uuest aastast iga kvartali järel jälgima riigifirmade eelarvete täitmist. Tegemist on ühe osaga nn Raasukese plaanist.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.