Riik hakkab uuest aastast iga kvartali järel jälgima riigifirmade eelarvete täitmist. Tegemist on ühe osaga nn Raasukese plaanist.
Küsimuse peale, kui kaugele on jõutud
septembris Erkki Raasukese töögrupi esitatud ettepanekutega riigifirmade juhtimise kohta, vastas ministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialisti Regina Raukas, et ministeerium koostab oma juhitavatele äriühingutele omaniku ootused, sealhulgas esitavad kõik riigifirma osaluse valitsejad 2014. aasta valitsuse kabinetinõupidamisel ülevaate oma äriühingutest ning riigi osalemise põhjustest.
"Järgmise sammuna nõuame, et kõikidel äriühingutel oleks nõukogu poolt kinnitatud nelja aasta strateegiadokument, sealhulgas investeeringud," selgitas Raukas.
Raukase sõnul kavatseb ministeerium uuel aastal kutsuda kokku töögrupi, kes koostab majandusministeeriumi hea tava riigifirmade turunduslikel eesmärkidel teaduse, spordi ja kultuuri toetamiseks.
Raukas lisas, et ministeerium on alates detsembrist hakanud uue süsteemi alusel jälgima majandusministeeriumi juhitavate riigifirmade poolt koostatavaid eelarveprognoose.
Septembris ütles majandusminister Juhan Parts, et Erkki Raasukese töögrupi esitatud ettepanekud riigifirmade juhtimise kohta olid avatud arutluseks. Samal ajal pidas peaminister Andrus Ansip oluliseks üleinvesteerimiste piiramist.
Seotud lood
Rahandusministeerium ei toeta riigifirmade paremaks valitsemiseks rahandusministeeriumi juurde eraldi valdusfirma loomist.
Majandusminister Juhan Partsi nõustanud Erkki Raasuke tutvustas eelmisel nädalal tema juhtimisel valminud arutlusdokumenti ettepanekutega, mis muudaksid riigi äriühingute juhtimist. Dokumendis olevate ettepanekute teostamisel saaks riik Raasukese hinnangul säästa kuni 100 miljonit eurot aastas. Ei ole üllatav, et see dokument on pälvinud pigem kriitikat kui kiitust, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
Ei saa öelda, et riik on alati halb omanik, leiab riigikogu majanduskomisjoni liige Arto Aas (RE).
Erkki Raasukese ettepanekud seoses riigifirmade juhtimisega on avatud aruteludeks, ütles majandusminister Juhan Parts. "Selle staatus on roheline raamat."
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.