Tallinnas jääb peale valimisi üldpilt samaks, ent muutub õhkkond ja jõuvahekorrad volikogus, leiab Tartu Ülikooli õppejõud ja politoloog Alar Kilp.
Kilp arutles, et seekord on valimistel mõned asjad uued, mistõttu varasemad loogikad ja seaduspärasused tulemuse ennustamisel võib olla väga hästi ei toimi. Üks uus on see, et seniolematul kujul on poliitikat ja kampaaniat kajastatud Tallinna Televisioonis kui ka riiklikus telekanalis ning teine see, et on näha üksikkandidaate või valimisliite, kes varem pildil ei olnud. Kolmandaks, olukorrataju on teinud kirjumaks ka Tartu, Pärnu, Narva ja teiste debattide kajastus, kus sarnases valimisvõitluse etenduses – võimulolijad konkureerivad opositsiooniga ning vanad olijad vastanduvad uute tulijatega – mängivad nii võimulolijaid kui nende kukutajaid erinevad poliitilised jõud.
Näiteks märkis Kilp, et tartlasena ei pruugi ta tajuda emotsioone, mida tallinlased pealinna tänavatel kogevad, ent ta usub, et igas linnas ollakse täna rohkem teadlikud teistsugustest võimuvahekordadest, liitudest ja vastandumistest teistes linnades. Näiteks on huvitav mõelda sellele, kuidas tallinlased tajuvad Tartu debatte ning kes on Tartus see, keda tuleb kukutada. „See teeb kogu selle kampaania osalt võrreldamatuks. Erinevalt varasematest kordadest tundub seekord viimane nädal minema pigem ratsionaalsemaks ja asjalikumaks,“ hindas Kilp.
Ta arvas, et Tallinnas saavad kaalukeeleks Sotsiaaldemokraadid, ent üldjoontes jääb Tallinnas koalitsiooni Keskerakond ja Tartus Reformierakond. „Nendel on kõige raskem võimupositsioonist lahkuda ja nemad hakkavad tõenäoliselt kõige agressiivsemalt omale partnerit otsima,“ rääkis ta.
Kilp märkis, et Tallinnas saab Keskerakond ilmselt enamuse kohad kätte, ent tahab kindlasti veel kedagi juurde. Tallinnas muutub tema hinnangul linnavolikogu koosseis. „Midagi ikkagi muutub, kui siin räägitakse, et murda mingisugune võimukultuur või kas Tallinnas midagi muutub, siis peale valmispäeva mingid muudatused toimuvad. Muudatused kõige väiksemal kujul - muutub õhkkond, muutuvad jõuvahekorrad volikogus. Ka on tõenäoline, et uus Tallinna linnavalitsus on mingite erakondade koalitsioon, mitte ühe erakonna oma,“ rääkis Kilp.
Üldpilt jääb tema hinnangul enam vähem samaks. Palju kõneaineks olnud poliitikute vastandumist ei pea Kilp suureks ja rõhutas, et 2011 aasta Riigikogu valimiste eelsel ajal oli märksa tugevam Savisaare vastandamine teiste poliitiliste jõududega. „Varasemaid vastandumisi ja skandaale, mis tekkisid paaril nädalal enne valimispäeva, meil lihtsalt ei ole enam meeles. Mõni nädal peale valimispäeva, siis kui tuleb taas hall argipäev, me ei oska valimiseelseid emotsioone taasluua, mistõttu viimaseid valimiseelseid päevi kogeme me alati mingil määral seniolematutena,“ ütles Kilp.
Seotud lood
Tallinn kaebas edasi Äripäevale õiguse andnud maakohtu otsuse.
Politoloog Rein Toomla rääkis, et võimuvahetus sõltub küll valimistulemusest, ent on väga suur tõenäosus, et mitte midagi ei muutu, ent arvestada tuleb ka teiste võimalustega.
Valimishüsteeria Tallinnas on omandanud maailmalõpumeeleolu meenutava orgia mõõtmed. Tehtud kahju on seni mõõdetud rahas, kuid hinnata tuleb ka korda saadetud moraalset hävitustööd, mida see orgia põhjustab. Moraalne kahju on määratult suur, sest mis iganes partei tuleb Tallinna valitsema pärast Keskerakonda, võib ta tunduda eetiline.
Ehkki Eesti valimissüsteem formaalselt vastuhääle andmist ei võimalda, on see sisuliselt ikkagi olemas. Vastuhääle andmiseks tuleb anda poolthääl kõige ebameeldivama poliitilise jõu vastasele.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.