Maksupettuste ärahoidmiseks kontrollib maksuamet rohkem isikuid ettevõtluskogemuseta isikuid, kes soovivad uut ettevõtet käibemaksukohustuslaseks registreerida.
Maksu- ja tolliameti maksukorralduse talituse juhataja Monika Jõesaare sõnul on sellise kontrolli eesmärgiks tagada, et käibemaksukohustuslase numbrit ei hakataks kuritarvitama ja et registrisse saavad vaid ettevõtted, kel ka tegelik soov ettevõtlusega alustada, teatas amet.
„Põhjalikum kontroll võib teatud juhtudel tekitada ebamugavusi ka ausale ettevõtjale, kuid soodsa ettevõtluskeskkonna mõttes on ettevõtte lihtsa asutamise kõrval samavõrra oluline ka edasised tingimused tegutsemiseks ehk aus konkurents. Seetõttu küsimegi teatud juhtudel konkreetseid tõendeid ning kontrollime taotluses toodud faktilisi asjaolusid, mitte ei rahuldu pelgalt lepingu või arvega,“ ütles Jõesaar.
Jõesaare sõnul on juhtumeid, kus uue ettevõtte juhatuse liikmeteks värvatakse lühiajaliselt väheteadlikke isikuid, pärast registreeringu saamist toimub juhatuse liikme vahetus, pannakse toime pettus ja seejärel jäetakse ettevõte koos võlgadega maha. "Ettevõtluse puudumise tõttu registrist kustutatud ettevõtete arv on murettegevalt suur – näiteks kustutati eelmisel aastal registrist 7877 isikut, neist ettevõtluse puudumise tõttu 3699 ettevõtet."
TASUB TEADA
Üks värvikas petuskeem.
Äriühing esitas registreerimiseelse kontrolli käigus korrektse lepingu ja andis põhjalikud selgitused toimuma hakkava programmeerimis- ja juhtimistegevuse kohta Hispaania äriühingule, mis pakub Hispaanias koolidele e-teenuseid. Tegevus pidi toimuma nii Eestis kui Hispaanias. Äriühing registreeriti tookord KMKRi.
Kuid juba samal päeval toimus ettevõtte juhatuse liikme vahetus, kaks kuud hiljem leidis aset omaniku vahetus, kolm kuud hiljem uus juhatuse liikme vahetus. Uus juhatuse liige maksuhaldurile kättesaadav ei olnud ja äriühing kustutati KMKRst. Kuigi ettevõtte kolme kuu käive oli üle 250 000 euro, deklareeriti arvestatud käibemaksu ja sisendkäibemaksu võrdsena ning riigile midagi maksude näol ei laekunud.
Hiljem selgus, et juhatuse liige oli olnud samal ametipostil 7 äriühingus, mis olid sama skeemi järgi variisikule võõrandatud.
TAUST
Juunist augusti lõpuni esitasid ettevõtted käibemaksukohustuslasena registreerimiseks maksu- ja tolliametile kokku 2830 avaldust. Neist 882 taotlust esitati uute ettevõtjate poolt, kes tegelevad ettevõtlusega esmakordselt.
Registreeringu sai 2141 avalduse esitanutest, sealhulgas uutest ettevõtjatest sai registreeringu 557 isikut. Maksu- ja tolliamet tegi registreerimisest keeldumise otsuse 384 isikule, sealhulgas 150 uuele ettevõtjale, peamiseks põhjuseks võimalike maksupettuste ärahoidmine.
Pärast maksuhalduri pöördumist täpsustuste saamiseks loobusid oma avaldusest 143 taotluse esitajat ehk 16% uutest ettevõtjatest, mis näitab, et taotlejad ei olnud ettevõtlusega alustamist enda jaoks läbi mõelnud või siis esitasidki avalduse ebaausate kavatsustega.
Käesoleva aastal maikuuni käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri saanud ettevõtetest, kus juhatuse liige 2 kuu jooksul vahetus, on tänaseks registrist kustutatud 74 isikut, 33 isiku kontroll on veel pooleli.
Seotud lood
Ettevõtjad ja kutseühendused leiavad, et rahandusministeerium on võtnud suuna Eesti ettevõtluskeskkonna märkimisväärseks halvendamiseks.
Maksuamet (MTA) kontrollib pettuste vältimiseks ettevõtluskogemuseta isikuid karmimalt. Maksumaksjate liidu juhatuse liikme Lassse Lehise sõnul on probleem aga pigem rumalates ametnikes.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.