Ehitustööjõu palgad on tagasi buumiaegsel tasemel, aga tihe konkurents ja ehituse omahind veavad kasumimarginaali alla.
Soov pakkuda kliendile paremat hinda teeb ettevõtjate elu raskeks.
"Peatöövõtjate rohkus hoiab täna ehitushinda lõpptarbija peos kinni," nimetas ehitusfirma Maru Ehitus juhatuse esimees Tõnu Kull peapõhjuse, miks klient pole viimase poole kuni aasta jooksul hinnatõusu eriti tajunud. Tiheda konkurentsi tõttu on Kulli arvates tänaseks paljud ettevõtjad oma marginaalidest loobunud. Pakkumistes kasutatakse mõnikord hetke omahinnast väiksemaid numbreid lootuses, et hiljem õnnestub sisendite pealt kuidagi kokku hoida. "See on tõenäoliselt suurim mõjur, mis on hoidnud hinda lõpptarbija jaoks paigal," ütles Kull.
Ehitusmaterjalitootja AS TMB osaniku ja nõukogu liikme Vallot Manguse sõnul on erinevate kulukomponentide hind viimastel aastatel tõusnud erinevalt. Tootja seisukohalt on tema sõnul suurema hüppe teinud energiakulu. Kasvanud on ka tööjõukulu. Kõige vähem on tõusnud materjalihind. "Kokkuvõttes: komponentide hinnad on tõusnud, järelikult saab väita, et ka ehituse omahind tõusis," lisas Mangus.
Tööjõukulud masueelsel tasemel.
Hausers Grupp OÜ juhatuse esimees Madis Mägi meenutas, et pärast 2008. aastat, kui turul kehtivad hinnad olid tipus, kukkusid statistika järgi kõige rohkem just tööjõukulud - suurusjärgus 40%. Alates 2010. aastast tänaseni on ehitajate palgad aga tõusnud, ja seda samuti 40%. "Sisuliselt oleme tagasi 2008. aastas," kõneles Mägi. Tema hinnangul on ehitussektoris täna just tööjõukulud kasvanud kõige rohkem.
"Ligi aasta tagasi rääkisin ühe müüriladujast alltöövõtjaga," meenutas Mägi, "tookord küsis ta tööraha 12 eurot ruutmeetri eest, 2013 kevadel oli hinnaks aga 18 eurot ruutmeeter." Peatöövõtja küsimusele, kas tõesti on poole aastaga hinnad kasvanud 50%, vastas müürimees, et kui varem sai ta mingil määral kokku hoida maksude pealt, siis tänaseks teeb maksuamet nii head tööd, et see lihtsalt pole enam võimalik. Ka eurole üleminek ja energiahindade tõus on töö teinud - elu on läinud kallimaks. "Loogiline on, et vaesest ehitustöölisest ei olegi midagi oodata," ütles Mägi, "tema tahab ka normaalset palka saada, ka Eestis."
"Vaevalt ehitushind tõuseb järgmise 12 kuu jooksul," ennustas Mägi. "Ei panustaks sellele." Ühe põhjusena nimetas ta mahtude vähenemist riigihangete sektoris, mis aastal 2014 arvatavasti ka juhtub. Kui mahud vähenevad, on tõenäoline, et hinnad üles ei lähe. "Võimalik, et jäävad paigale," ütles Mägi, "või mõnes töölõigus isegi kukuvad."
Samas oli Tõnis Kull Maru Ehitusest kindel, et sisendihinnad jätkavad kasvu: "Ei usu, et need võiksid langeda," ütles ta ja lisas: "Pigem tõusevad stabiilselt." Seega on oodata nii konkurentsi kui ehituse omahinna tõusu.
Transpordikulud löövad jalad alt.
Et Eestis on konkurents tihe juba täna, nõustus ka betoonelementide tootja Mangus. "Siseturu vajadused on võimsustega kaetud kolmekordselt," selgitas ta. Põhjuseks viimastel aastatel ettevõtjate tehtud märkimisväärsed investeeringud oma äri arendusse, mille tõttu on ka tootlikkus kõvasti kasvanud.
"Tartust Tallinnasse ei anna paljusid betoonelemente tänu transpordikuludele väga vedada," kurtis Mangus. "Küll aga annab vedada Malmösse, Stockholmi ja kaugemale," lisas ta. "Sinna eksportides on võimalik transpordikulu hinna sisse panna ja müüa natuke parema hinnaga," selgitas Mangus. Tema sõnul ei saa täna siseturult küsida seda hinda, mis on jätkusuutliku äritegevuse tagamiseks vajalik.
Tulevikku vaadates oli Mangus siiski positiivne: "Prognoosime siseturu kasvu, kui eksportturud toetavad." Mullu oli TMB peamiseks eksportturuks Rootsi, kuhu läks 55% ettevõtte kogumüügist. Soome eksport kahanes 11%ni ja Norrasse läks 2%. Ettevõttel on tehas ka Riias, mille töö on siiani olnud ainult Rootsi turule suunatud. Samas on Manguse sõnul TMB vaikselt alustamas müüki ka Läti siseturule. Täna ehitab tootja Läti tehasele laiendust.
Tõnu Kulli arvates on võrreldes 2008-2009 aastatega toimunud oluline muutus just see, et nii tootjad kui ehitajad on leidnud välisturgudel koostööpartnereid. "Need kanalid on tänaseks nii hästi sissetöötatud, et müük toimub ladusalt ja kiiresti ja see on täiesti reaalne alternatiiv olukorras, kus koduturul tööd ei ole," leidis Kull. Aastal 2008 aga polnud see väga levinud ning kui ühel hetkel tekkis auk, polnud midagi teha ja hinnad lasti alla väga kiiresti. "Täna on väga raske ette kujutada, et see võiks uuesti juhtuda," lisas ta. Ettevõtjad on äri ülesehitamise käigus mõelnud ka riskide hajutamisele.
Tööd tehakse seal, kus seda on.
Töötamine välismaal ei ole ainult Eesti ehitajatele omane. Kulli sõnul kohtus ta ligi pool aastat tagasi ühe Hispaania suurema ehitusfirma esindajaga, kelle aastakäive oli 6 miljardit eurot. Küsimusele, kui palju tööd firma vahetult Hispaanias teeb, vastas hispaanlane, et pole kaks aastat ühtegi tööotsa kodumaal saanud. "Põhimõtteliselt kogu 6 miljardit saadi välisturult!" imestas Kull.
Maru Ehituse juhi arvates on tänane olukord see, et mitte ainult ehitustöölised, vaid ka projektijuhid peavad olema mobiilsed ja liikuvad. "Vajalik on valmisolek liikuda Euroopasse ja ka mujale, kui kodus tööd ei ole," arvas Kull. Tema sõnul on eestlased mingil määral paremas olukorras võrreldes Läti ja Leeduga, sest meil on hea laevaühendus Soome-Rootsiga ja vähemalt nädalavahetuseks saab koju tulla. Lätist ja Leedust minnakse üldjuhul välismaale tööle pikemateks perioodideks.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.