Kuidas torm üle elada?

ENNE TORMISelgita välja ohud lähiümbruses: lahtised ja kergesti lenduvad esemed, kuivanud puud või nende oksad, mis võivad tugevate tormidega põhjustada vigastusi ja purustusi.

Selgita välja veeuputuse tõenäosus selles piirkonnas.

Veendu, et pereliikmed teavad, kuidas tegutseda tormi ajal ja pärast tormi.

Juhenda pereliikmeid, kuidas gaasi-, vee- ja elektriseadmed välja lülitada.

Juhenda lapsi, millal ja kuidas helistada hädaabinumbrile 112 ning millisele raadiojaamale keerata raadio erakorralise info saamiseks.

Vajalik hädaolukorraks või evakueerumiseks:taskulamp koos tagavarapatareidega;portatiivne raadio (patareidega) koos tagavarapatareidega;mobiiltelefon;esmaabivahendid;ravimid (nende tarvitamise korral);söök ja jook;söögiriistad (konserviavaja, nuga jne);sularaha ja/või pangakaart;ilmastikutingimustele vastavad riided ja jalanõud (soovitavalt vettpidavad).

Valmista plaan hädaolukorraks (tõsise tormi korral).

Juhul, kui pereliikmed ei ole koos (lapsevanemad on tööl ja lapsed on koolis), valmista ette plaan, kuidas pereliikmeid vajadusel kokku saada. Selgita välja kogunemispaik (sugulased, tuttavad), kuhu saab minna evakueerumise korral. Suuremate tormide korral korraldab kohalik omavalitsus elanikkonnale kogunemiskoha.

Selgita välja, kuidas hankida operatiivset teavet ilma kohta (kohalikud raadiojaamad, ilmateadete koduleheküljed jne).

TORMI AJALRuumides:Veendu, et lahtised ja lenduvad esemed (aiamööbel, telgid jne) on turvalises kohas või tugevalt kinnitatud. Vii kergemad esemed siseruumidesse.Sule korralikult kõik uksed, aknad ja luugid.Kuula kohalikku raadiojaama (patareitoitega), et olla kursis kõige uuema informatsiooniga tormi kohta.Ära kasuta elektrilisi majapidamisriistu või tavatelefone, kuna välk võib levida mööda juhtmeid ja kaableid (võimalusel eemalda seadmed vooluringist).Eemalda antennikaabel televiisorist.Väldi vannitoa ja kraanide kasutamist, kuna metalltorud ja vesi juhivad hästi elektrit.

Väljaspool ruume:Püüa varjuda autosse või hoonesse.Lagedal väljal, kus puudub võimalus varjuda, ole kükakil, suru põlved kokku, pane pea põlvede vahele ning võta kätega ümber jalgade kinni (sellisel juhul välk suure tõenäosusega inimest ei taba).Ära heida pikali (välk võib maasse löömisel tekitada pinge pea ja jalgade vahel – tuhandeid volte).Hoidu kogunemistest väljakul, tänaval või õues (rahvahulga tabamise tõenäosus on suurem kui üksiku inimese puhul).Ära varju puude alla, metallist mastide ja aedade lähedale, sest siin võib välk tabada kergemini kui lagedal väljal.Mägedes või kõrgetel kaljudel olles püüa võimalikult ruttu alla tasandikule tulla.Äikese korral ära hoia käes vikatit, labidat, kirvest, reha või muud metallist tööriista, kuna raud tõmbab välku väga hästi külge.Hoia eemale veekogudest (välk tabab sagedamini tiikide ja kaevude läheduses olevaid objekte).

Sõidukis:Maanteel sõites veendu sõidu ohutuses (ettevaatust murduvate puude ja okstega ning muude takistustega, mis võivad sattuda teele või kukkuda sõiduvahendile).Vali nähtavusele ja ilmastikutingimustele vastav sõidukiirus. Tugevate vihma- või rahehoogude ja tormi korral peata auto teeserval ning lülita sisse liiklusvahendi ohutuled.Väldi sõitmist üleujutatud teelõikudel.

Trombiohu korral:Kui võimalik, tuleks peituda keldrisse või hoonesse, võimalikult kaugele välisseintest ja akendest.Kui olete lagedal alal, hinnake keeristormi liikumise suunda ja jookske keerise eest kõrvale. Natuke maad trombist eemal võib valitseda täielik tuulevaikus. Ohutu trombi läheduses siiski ei ole. Keeristorm võib äkki suunda muuta, ohtlikud on ka keerisest välja lendavad esemed.Kui aga lagedal maastikul trombi teelt kõrvale põigata ei õnnestu, leidke enda tarvis kraav või madalam koht, heitke kõhuli või põlvitage, suruge pea rinnale ning katke kätega, hoidke maa ligi. Kui saate, haarake kinni väikesest puust või põõsast.

PÄRAST TORMI

Selgita välja kahjud.

Ära unusta abistada oma naabreid ja teisi inimesi, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi – invaliide, vanureid jt piiratud teovõimega inimesi.

Osuta vigastatuile esmaabi. Kui keegi on saanud välgutabamuse, anna koheselt esmaabi ning helista viivitamatult hädaabinumbrile 112. Põletushaavade järgi on võimalik kindlaks teha välgu sisenemise ja väljumise kohad kehapinnal. Kui löök on põhjustanud südame- ja hingamistegevuse seiskumise, alusta kuni kiirabi saabumiseni koheselt elustamise ABCga (ava hingamisteed, tee kunstlikku hingamist ning kaudset südamemassaaži).

Teavita asjaosalisi riknenud kaablitest ning juhtmetest.

Teavita asjaosalisi hävinenud või riknenud asjadest. Kahjustustest teata nii ruttu kui võimalik oma kindlustusfirmale ja kohalikule võimuorganile. Hiljem on reaalse kahju ulatust raskem tõestada. Muinsuskaitse all olevate majade omanikud peavad kahjustustest teavitama ka muinsuskaitseametit.

Ettevaatust sõitmisel! Teedelolev prügi ning kahjustatud teelõigud teevad sõitmise ohtlikuks.

Põhjalikum juhend on lugemiseks Päästeameti kodulehel.

Autor: 1321-aripaev