Riigikontroll: eestlaste ostujõud jääb hinnakasvule alla

Eesti arengu lähenemist Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisele tavatsetakse vaadata Eesti ostujõudu, hinnataset ning tööjõu tootlikkust võrreldes. Neid kolme komponenti kasutab näiteks ka rahandusministeerium oma majandusprognoosides.

Rahvusvahelisest statistikast nähtub, et Eesti inimeste ostujõud on viimastel aastatel küll veidi suurenenud, kuid moodustab jätkuvalt vaid 69% EL 27 keskmisest ning pole jõudnud tagasi kriisieelsele tasemele, mil ostujõud oli 70% EL 27 keskmisest. Lätlase ostujõud jääb eestlase omale alla, kuid Leedumöödus selle näitaja poolest Eestist eelmisel aastal, seisab raportis.

Kui Eesti inimeste ostujõud pole märkimisväärselt keskmise eurooplase omale järele jõudnud, siis hinnad on siin kasvanud Euroopa keskmisest tunduvalt kiiremini. Kui kriisieelse ajaga (2007) võrreldes on eestlase ostujõud Euroopa keskmisega võrreldes veidi vähenenud, siis hinnatase on pea 7% kasvanud, jõudes 2012. aastal 80%-ni EL 27 keskmisest. Hindade tõus Eestis on ületanud perioodil 2010–2012 märgatavalt Euroopa Liidu keskmist, 2011. aastal kasvas tarbijahinnaindeks kiiremini vaid Rumeenias.

Statistikaameti hinnangul kasvasid Eestis 2012. aastal hinnad eelkõige elektri, soojusenergia ja kütte kallinemise tõttu, tõustes aastaga 11,4% ehk andes tarbijahinnaindeksi kogutõusust rohkem kui poole. Samuti kallinesid oluliselt mootorikütused (9%) ja toit ning mittealkohoolsed joogid (3,8%).

Kiire hinnatõus on jätkunud ka 2013. aastal: aasta esimese kaheksa kuu jooksul on hinnatõus olnud aastases võrdluses ca 4% ning see on Euroopa Liidu üks kiiremaid hindade kallinemisi. Kui augustis moodustas EL 27 hinnatõus 1,5%, siis Eestis Eurostati andmetel 3,6%. Statistikaameti teatel alanes hinnakasv aastases võrdluses septembris 2,1%-ni, sh kallinesid kõige enam eluasemega seotud kulud (8,4%).

Ehkki eestlase palk pole kunagi olnud nii kõrge kui praegu, jõudes 2012. aasta keskmisena tasemele 887 eurot (bruto), on seda siiski vaid ca 7% rohkem kui viis aastat tagasi. Eesti inimese keskmine netokuupalk on võrreldes 2008. aastaga kasvanud 36 euro võrra.

Seejuures on kiire hinnatõus selle vähesegi palgakasvu suuresti nullinud. Aastast 2011 hakkas palgakasv üle mitme aasta taas hinnatõusu ületama, kuid palga reaalkasv on olnud väike (2011. aastal 0,9%; 2012. aastal 1,7%) ja võrreldes kriisieelse ajaga on hinnad kasvanud kiiremini kui sissetulekud. Kui keskmine netokuupalk on võrreldes 2008. aastaga suurenenud ca 5%, siis hinnad ca 12%.

Eesti miinimumpalga suurus oli perioodil 2008–2011 muutumatu, püsides 278 euro juures. Aastal 2012 tõsteti miinimumpalka 12 euro võrra ja 2013. aastast on selle suuruseks 320 eurot. ELi liikmesriikidest on Eestist madalam miinimumpalk Bulgaarias, Rumeenias, Lätis ja Leedus.

Autor: 1321-aripaev