Trumbiks viletsus

Järgnevalt toome välja ettevõtlusele keskendunud tähelepanekud riigikontrolli 2012–13 aruandest.

Kuna Eesti eksport seisneb paljuski Skandinaavia ettevõtetele tehtavates odavates allhanketöödes, on Eesti väga tundlik kaubanduspartnerite majandusolukorra muutuste suhtes. Samas tuleb arvestada, et rahvusvahelises tootmisahealas põhineb allhanketööde tegemine paljuski kulueelisel ehk meie eksport on praeguse majandusstruktuuri korral seda suurem, mida odavamalt suudame partneritele oma tööd pakkuda. Selline majandusstruktuur loob aga nn klaaslae elatustaseme kasvule, ja kulueelis, mis saavutatakse odava tööjõu kasutamisega, tähendab tegelikult konkureerimist viletsuse kaudu.

Kõikidest Eesti ettevõtetest tegutseb välisturgudel umbes 16%. Suurema ekspordipotentsiaaliga on vähem kui kümnendik Eesti ettevõtetest, mis annavad kolmveerandi koguekspordist.

Rahandusministeerium nendib, et ehkki ekspordimahud on pärast kriisi palju kasvanud, ei ole Eestist tarnitav osa samaväärselt kasvanud eksportivate sektorite väärtusahelas, mis tegelikkuses vähendab ekspordi kui majandusarengu mootori potentsiaali. Suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste eksportimise kasvu piiravad vähesed turundusoskused, tarbijaturgude kehv tundmine ning kitsas kontaktvõrgustik välismaal.

Pelgalt odavate kaupade ega teenuste pakkumisega või odavate allhanketööde tegemisega aga rikkaks ei saa. Eesti inimeste heaolu ja palgataseme määrabki see, millise koha suudab Eesti n-ö rahvusvahelises tööjaotuses endale võtta ning mis hinnaga oma kaupu ja teenuseid müüa. Eesti inimeste palkade tõstmise ainus kestlik võimalus on kasvatada ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ja töötajate tootlikkust.

Eesti tööjõu tootlikkus töötaja kohta pole aga Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisega võrreldes viimased seitse aastat sisuliselt kasvanud. Kui 2007. aastal moodustas tootlikkus 66,6% EL 27 keskmisest, siis 2012. aastal vaid pool protsenti rohkem. Seejuures aastatel 2011 ja 2012 tootlikkus kahanes – 2010. aastal moodustas tootlikkus 68,3% EL 27 keskmisest. Töötleva tööstuse tootlikkus moodustab Eestis vaid 51% EL 27 keskmisest. Ka ekspordiks toodavad rohkem pigem need töötleva tööstuse valdkonnad, kus tootlikkus on keskmisest väiksem.

Kuna tööjõu tootlikkus pole viimastel aastatel peaaegu kasvanud, siis on oht, et isegi viimaste aastate nigel palgakasv on ettevõtete konkurentsivõimet kahjustanud ja pikemas perspektiivis poleks ka paariprotsendine palgakasv ilma tootlikkuse kasvuta jätkusuutlik. Tööjõu ühikukulu on Eestis kasvanud viimastel aastatel kiiremini kui Euroopas keskmiselt .

Eesti riigi ja inimeste rikkuse kasvatamiseks ei saa loota odavale tootmisele, vaid suurenema peab ennekõike Eesti ettevõtete loodav lisandväärtus. Teisalt on oluline kasutada – erinevalt kriisieelsest perioodist – praegu väikese intressiga saadavaid laene ettevõtete tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvatamiseks.

Kallimate toodete loomine ja teenuste pakkumine eeldab investeeringuid nii teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni kui ka tootearendusse, sh disaini. Probleem on, et Eestis ei suudeta näha võimalikku äriedu teadus- ja arendustegevusse investeerimisest.

Üheks põhjuseks, miks teadus- ja arendustegevust vajalikuks ei peeta, on asjaolu, et selle järele n-ö puudub nõudlus – Eesti ettevõtted tegutsevad rahvusvahelises tootmisahelas vähese teadmistevajadusega tööde tegijatena. Innovaatiliste toodete ja teenuste väljaarendamiseks ning turustamiseks napib Eesti ettevõtetel kogemusi, raha ja teadmisi ning peatähelepanu on suunatud tootmisprotsessi täiustamisele, mitte toote täiustamisele.

Majanduslik areng on piirkonniti väga erinev ning majanduslikult aktiivsed ettevõtted on koondunud Harju- ja Tartumaale. Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ületab riigi keskmise taseme vaid Harjumaal (151%) ja Tartu linnas (102%). Põlva-, Valga- ja Jõgevamaal jääb SKT inimese kohta alla 50% Eesti keskmisest.

Eesti kõikidest ettevõtetest tegutseb Harjumaal 62% ja eksportivatest ettevõtetest rohkem kui pooled (55%), mis moodustavad kaks kolmandikku (65%) Eesti koguekspordist. Eesti majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest moodustasid Harjumaa ja Tartumaa ettevõtted u 75%.

Toimetuse poolt lisame, et Äripäeva maakonna TOPide TOP60 ettevõtete koondkäive kahanes 2012. aastal 12%, koondkasum samal ajal kasvas 6% võrra.