Riigikontrolli 2012-2013 aastaraportist selgub, et vaesuses elavate inimeste hulk on piirkonniti väga erinev, kõige rohkem on neid Ida-Virumaal ja kõige vähem Tallinnas.
Pärast kriisiaastaid on taas suurenenud palgasaajate arv. Samas on keskusi ümbritsevates omavalitsustes palgasaajate arv kümne aastaga suurenenud ca 25% rohkem kui ülejäänud omavalitsustes. Keskmine brutotulu on viimastel aastatel kasvanud ülejäänud kohalikes omavalitsustes kiireminigi kui maakonnakeskustes ja neid ümbritsevates valdades, kuid vaesemate ja rikkamate omavalitsuste vahe on jätkuvalt suur. Eesti keskmisest kõrgem palk on vaid Harjumaal.
Suured erinevused sissetulekutes tähendavad ka regionaalseid erinevusi inimeste toimetulekus. Vaesuses elavate inimeste hulk on piirkonniti väga erinev. Kui Tallinnas elas 2011. aasta seisuga suhtelises vaesuses 10%, siis Kirde-Eestis 30% inimestest.
Maakonniti on läbi aastate olnud suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal väikseim Harju maakonnas (10,6%). Ida-Virumaal, Valgamaal, Jõgevamaal ja Hiiumaal elas suhtelises vaesuses rohkem kui veerand inimestest.
Eesti piirkondade arenguerinevused on suured ning see väljendub ka inimeste toimetulekus. Toimetulek on seotud eelkõige sellega, kas inimestel on tööd, millised on sissetulekud jm. Arenguerinevused on sundinud otsima paremaid eneseteostusvõimalusi suurtes linnades ja neid ümbritsevates omavalitsustes, see aga halvendab elanikke kaotavate omavalitsuste olukorda veelgi.
Autor: 1321-aripaev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Haara sooduskood ja avalda tööpakkumine Eesti külastatuimas tööportaalis