Milliseid ettevõtteid saatis mullu riigihangetel suurim edu?

Suuremateks hankijateks olid Riigimetsa Majandamise Keskus, maanteeamet ja kaitsevägi. Kohalike omavalitsuse asutustest hankisid kõige rohkem Tallinna kommunaalamet, Tartu linnavalitsus ja Tallinna linnakantselei, eraõiguslikest juriidilistest isikutest Riigi Kinnisvara, sihtasutustest Tartu Ülikooli Kliinikum ja avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest haigekassa.

Riik hankis mullu asju, teenuseid ja ehitustöid 2,1 miljardi euro eest, hankeid korraldati 9023, mis on 44% enam kui aasta varem. Riigihangete arvu tõstis lihthanke avaldamise kohustus. Enim korraldati lihthankeid, need moodustasid 53% hangetest, avatud hankemenetlusena viidi läbi 32% riigihangetest, ülejäänud menetlusliike kasutati vähem.

"Kohustus avaldada ka väiksemad ostud alates 2012. aastast riigihangete registris on andnud täiendavat läbipaistvust ja avatust nii riigile kui pakkujatele," ütles rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Agris Peedu.

"Samas on hankijad seni vähe korraldanud rahvusvahelisi riigihankeid ja pole seega aktiivselt ära kasutanud ühisturu võimalusi," lisas ta pressiteates.

Hankelepingute kogumaksumus suurenes 221 miljoni euro võrra ehk 11,7%. Riigihangete kogumaksumusest moodustas lõviosa avatud hankemenetlus 58% ja 1,2 miljardi euroga, lihtsustatud korras tellitavad teenused ja lihthange olid kumbki 11%. E-hankeid korraldati 15% kõigist hangetest, sel aastal on protsent juba 42.

Pakkujatega EList sõlmiti 281 hankelepingut maksumusega 103,5 miljonit eurot, mis on 31 lepingut enam kui 2011. aastal. Kolmandate riikide pakkujatega sõlmiti 54 lepingut maksumusega 21,7 miljonit.

Riigihanke korras osteti enam asju, kokku tehti 3339 hanget maksumusega 814 miljonit eurot. Ehitustööde tellimiseks korraldati 2056 hanget 756 miljoni eest, teenuseid telliti 527 miljoni eest.

Kehtetuks tunnistati 242 hankemenetlust, pakkumusi ei esitatud 312 hankes (enim ehitushangetel) ja 375 hanget lõppes kõikide pakkumuste tagasilükkamisega.