Rikkad riigid maksavad ELi eelarvesse vähem

"See ei ole õiglane," taunib endine Prantsuse eelarveminister Strasbourgis Eesti ajakirjanikega kohtudes, toeks tabel, mille järgi suhtarvuna rahvamajanduse kogutulusse (GNI) on käibemaksu baasil arvutatud panused eelarvesse Suurbritannial, Hollandil, Rootsil ja Saksamaal Euroopa Liidu keskmisest väiksemad.

Eesti leiab tabeli viimase viie seast, kus panused on suhtarvuna kõige suuremad - Eestil 0,93%, Suurbritannial 0,68% ja Saksamaal võrdluseks 0,81%.

See on võimalikuks saanud tagasimaksete tõttu, mis suurriikide poliitikud eesotsas Margaret Thatcheriga omale läbi aegade ELi eelarvest välja on kaubelnud ning mille maksavad kinni teised liikmesriigid, selgitab Lamassoure."Prantsusmaa maksab neljandiku Briti tšekist."

Euroopa Parlament nõuab ELi eelarve tulude poole reformi. Vastava kõrgetasemelise komisjoni moodustamine, mis seda arutama hakkab, oli parlamendi üks eeltingimusi ELi järgmise seitsme aasta eelarve kinnitamiseks, mis eile Strasbourgis lõpuks rohelise tule sai.

"Euroopa Liit peab oma fiskaalse autonoomia tagasi saama," ütleb Lamassoure sama päeva õhtul hääletuse järel, viidates ELi eelarve praegusele suurele sõltuvusele liikmesriikide sissemaksetest ja sellega poliitilistest tõmbetuultest. Ta meenutab ELi algusaegu, kui lõviosa toonase Söe- ja Teraseühenduse tuludest saadi sektori ettevõtetelt laekunud maksudest.

"Üle-euroopalise maksu idee ei ole mingi revolutsiooniline idee," pareerib Lamassoure küsimuse, kas EL kavandab uute omatulude näol Euroopa-ülest maksu.

Kõige sagedamini nimetatakse võimaliku uue omatulu allikana ELis finantstehingute maksu, energiamakse, samuti käibemaksu, millest osa läheks ühiseelarvesse ja vähendaks selle võrra liikmesriigi sissemakset.

Lamassoure möönab, et arutelud tulevad pikad ja vaevalised, kuid ei välista, et ELi järgmises seitsme aasta eelarves võiks ELi omatulude osa olla juba oluliselt suurem.

"Euroopa ehitamine nõuab kannatlikkust," nendib ta.