Kui praegu peab tööandja osalise töökoormuse puhul tasuma sotsiaalmaksu fikseeritud minimaalse kuumäära pealt, siis ettevõtjate hinnangul võiks maksustamise viia vastavusse töötaja reaalse panusega.
Poeketi Meie Toidukaubad omanikfirma RRLektuse osaniku ja juhi Rein Reinvee sõnul on probleemne väikese koormusega (0,2-0,5 kohta) töökoha loomine, kuna sotsiaalmaksu tuleb ikkagi tasuda miinimumpalgast täismahus. "Et selle maksu alla mitte langeda, peame teinekord võtma mitte just kõige kvaliteetsemat tööjõudu. Kui seadus loodi, siis oli meil umbes sada osalise ajaga töötajat, nüüd 30. Kogu aeg mõtleme, kuidas sellest karistusest pääseda," ütles ta.
Kuigi RRLektuse juhataja sõnul on sellel teemal kokku saadud ka poliitikutega, pole seni veel kohtumistest kasu tulnud. Reinvee soovib, et antud olukorras viiakse nõutav sotsiaalmaksu osamäär vastavusse töötaja koormusega vähemalt maapiirkondades, kus on käibed väiksemad ja inimestel toimetulekuga suuremad probleemid.
Sarnase hinnanguni on jõudnud 650 töötajaga Kinnisvarateeninduse osanik ja juhatuse liige Ivar Bank, kelle sõnul on praegune sotsiaalmaksu täismahus võtmine osalise koormusega töötajatelt ebaõiglane. "Võrreldes nende ettevõtetega, kus valdavaks on täistööajaga töö, siis meie maksame protsentuaalselt sotsiaalmaksu rohkem," ütles ta. Umbes pool ettevõtte personalist töötab osalise koormusega.
Põhjuseid, miks näiteks koristaja tööaega ei saa kergekäeliselt pikendada, toob Bank kaks: töö füüsiline intensiivsus ning hiline tööaeg ja sellest tulenevad transpordiprobleemid. "On ka suhteliselt võimatu jagada üht töötajat kahe koha vahel. Sellisel juhul jõuaks ta järgmisesse koristuskohta hilja öösel, aga kuidas ta sealt edasi koju saaks," esitas firma osanik mõttekoha.
Kuidas kommenteerib seadusemuudatuse soovi rahandusminister Jürgen Ligi, loe tänasest Äripäevast.
Seotud lood
Osalise töökoormuse puhul peavad tööandjad praegu tasuma töötajate sotsiaalmaksu vähemalt fikseeritud minimaalse kuumäära pealt, mis kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Kuumäär ei või seejuures seaduse järgi olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”