Kiire palgakasv oht kasumlikkusele

Kuigi välisnõudluse taastumisega seotud ohud on varasemast väiksemad, pole Eesti Panga teatel ebakindlus Eesti eksporditurgude kasvu suhtes täielikult taandunud.

"Siseriiklikest riskidest on esimene väga kiire palgakasv," ütles Ardo Hansson. "Kui majapidamiste sissetulekud kasvavad, intressimäärad on madalad, palgad peaksid hakkama hoogustuma, siis võivad suureneda laenuandmised ja see võib kiirendada senist üsnagi kiiret kinnisvarahindade kasvu."

Välisriikliku ohuna tõi Hansson esile nafta hinna ennustamatust, mis võib kõikuda nii üles kui alla. Keskpanga teatel võib üleilmse nõudluse suurenemisel naftahind tõusta ning suurendada inflatsiooni. See võib omakorda vähendada majapidamiste reaalset sissetulekut ning kitsendada tarbimisvõimalusi.

Keskpanga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul on tööturu olukord olnud seni pingeline. "Tööturu palgasurved jäävad suureks, sest meie elanikkond hakkab vähenema. Me näeme väljarände poole pealt survet palkadele. Et ettevõtted suudaksid kiire palgakasvuga toime tulla, on vaja tootlikkust investeeringute kaudu suurendada."

Kuigi tööealise elanikkonna vähenemine pidurdab hõive kasvu, siis tööpuudus ikkagi keskpanga teatel kahaneb. Palgakasv peaks püsima hoogsana, kuna 2014. aastal suureneb avaliku sektori palgafond ning 2014. ja 2015. aastal tõuseb alampalk.

Eesti Pank prognoosib tänavuseks majanduskasvuks 1%, juunis oodati veel 2%-list tõusu. Järgmiseks aastaks korrigeeris keskpank kasvu suuruseks 2,6%, jäädes alla suvisele ootusele 4,2%.