Kaubandus-tööstuskoda tunnustab president Toomas Hendrik Ilvest otsuse eest jätta nn 1000 euroste arvete seadus välja kuulutamata.
Otsus on kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul väga põhjalikult motiveeritud ja annab selged viited ka seadusandjale edasisteks tegevusteks.
"Viimase aja riigikohtu otsuste valguses on üha selgem, et põhiseadusest tulenevatesse väärtustesse tuleb alati tõsiselt suhtuda, sest hilisemad vaidlused ja nende eiramise tagajärjed võivad lõpuks väga kalliks osutuda. Selliseid tagajärgi ei vaja kokkuvõttes ei riik ega ettevõtjad," kinnitas Palts koja veebilehel.
Seetõttu on kaubanduskoda rõhutanud õigusakti eelnõude põhjaliku mõjude analüüsi ja huvigruppide sisulise kaasamise vajadust, mida ei saa teha kiirustades. "Just need tegevused aitavad aga alati jõuda parima tulemuse ja konsensuseni ning selgitada välja sedagi, kas midagi tehakse kellegi erihuvidest või avalikest huvidest lähtuvalt," selgitas Palts.
Enamusele presidendi väljatoodud probleemidele on koda ka ise varasemalt seadusandjate ja ministeeriumi tähelepanu juhtinud. "Ettevõtjate jaoks on tegemist enamikel juhtudel väga praktiliste probleemidega, mis lõpptulemusena väljenduvad kuludes," lisas ta.
Samas tähendavad ebaproportsionaalsed kulud või läbianalüüsimata meetmed Paltsi sõnul ka seda, et kavandatu võib olla vastuolus õigusriigi aluspõhimõtete ja põhiseadusega. "Seda on vabariigi president ka käesoleval juhul leidnud," lisas ta.
Seotud lood
President Toomas Hendrik Ilvese otsust jätta välja kuulutamata käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seadus võib käsitleda ninanipsuna rahandusminister Jürgen Ligile ja laiemalt Reformierakonna ülbitsemisele.
President Ilves jättis käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse välja kuulutamata ning saatis selle riigikogule tagasi.
Kaupmeeste liit tunnustab presidenti, kes jättis välja kuulutamata ettevõtlusvabadust piirava nn 1000euroste arvete seaduse.
Justiitsminister Hanno Pevkur ei võtaks etteheitva või kurjana president Toomas Hendrik Ilvese otsust jätta nn 1000euroste arvete seadus välja kuulutamata.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.