FOTOD: kingiks neer

Õde andis vennale neeru.

"Ma ei küsinud, kas ta oleks nõus mulle oma neeru loovutama, lihtsalt kirjeldasin olukorda," meenutab Tallinnas puiduettevõtjana tegutsev Rauno (39) augustikuist rasket telefonikõnet oma õele Küllile. Rauno põeb neerupuudulikkust alates kümnendast eluaastast ja aasta tagasi haigus ägestus. Valida oli dialüüsi või elundisiirdamise vahel.

Soomes koristusfirmat juhtiv Külli (42) ei kahelnud sekunditki ja sõitis Tartusse uuringutele, kus selgitati välja suurepärane sobivus. Seejärel pöördus ta KELAsse (Kansaneläkelaitos, Soome haigekassa), mille bürokraatlik asjaajamisstiil teda jahmatas: "Mu taotlusele vastati, et nad kahtlustavad, justkui sooviksin oma neeru Eestis müüa ja seetõttu nad operatsiooni ei hüvita," räägib Külli: "See oli alandav." KELA pidurdas asjaajamist sedavõrd, et operatsioon lükkus ühe kuu võrra edasi.

Fotoreportaaž: neer vahetab kahe ja poole tunniga omanikku

Novembrihommik Tartu Ülikooli Kliinikumis. "Kui kõik neerusiirdamised kokku liita, siis saaksime patsientidest erakonna moodustada", naljatab toanurgas istuv Peeter Dmitriev."Mis me erakonnale nimeks paneme? Neerupuudulikkuse erakond?", muigab Jaanus Kahu vastu.Teispool lauda istuv Aleksander Lõhmus on süvenenud arvutisse ega ütle midagi. Kell on 8.45. Veerand tunni pärast alustavad 3 kirurgi kliinikumi 1007ndat neerusiirdamisoperatsiooni. Kui tavaliselt siiratakse ajusurmas oleva doonori neeru, siis sel aastal esimest korda võetakse neer elusdoonorilt.

 

 

 

 

 

 

 

 

9.01. Uroloogia- ja neerusiirdamise osakonna vanemarst-õppejõud Peeter Dmitriev ja arst-õppejõud Jaanus Kahu suunduvad garderoobist operatsioonisaali. Külli ja Rauno lamavad lähestikku asuvates operatsioonisaalides ja lõikused toimuvad paralleelselt.

 

 

 

 

 

 

9.06. Külli keeratakse õigesse asendisse.

 

 

 

 

 

 

 

9.08. Teadvusetu Külli ümber tegutseb 9-liikmeline meeskond. Kaamerasse vaatab dr Peeter Dmitriev.

 

 

 

 

9.14. Lõikuseks valmis. Külli on kaetud operatsioonilinaga.

 

 

 

 

 

 

 

9.16. Jaanus Kahu ja Peeter Dmitriev riietuvad steriilsetesse operatsioonikitlitesse.

 

 

 

 

 

 

 

9.18. Jaanus Kahu teeb roidekaare alla esimese sisselõike. Teda assisteerib Peeter Dmitriev.

 

 

 

 

 

 

 

 

9.20. Peeter Dmitriev ja Jaanus Kahu.

 

 

 

 

 

 

 

9.25. Jaanus Kahu prepareerib nahaalust neeru suunas.

 

 

 

 

 

 

 

9.41. Anestesioloog Jaan Ranna hoiab Külli näitajatel silma peal.

 

 

 

 

 

 

 

9.48. Külli käsi oksümeetri ja relaksatsioonimõõturiga.

 

 

 

 

 

 

 

 

9.53. Jaanus Kahu.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

10.25. Peeter Dmitriev võtab vabastatud organi ja kommenteerib: "Ilus neer!"

 

 

 

 

 

 

10.25. Peeter Dmitriev sammub neeruga paari meetri kaugusel asuva jääkausi juurde.

 

 

 

 

 

 

 

10.28. Peeter Dmitriev loputab neeru.

 

 

 

 

 

 

 

10.34. Peeter Dmitriev ruttab neeruga kõrvalasuvasse operatsioonituppa retsipient Rauno juurde. Neer säilib 4 plusskraadi juures 24 tundi, kuid elusdoonorite puhul siiratakse neer kohe.

 

 

 

 

 

 

 

 

10.34. Dr Aleksander Lõhmus kinnitab "neerutraksid", mis on abivahendiks neeru hoidmisel.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

10.40. Retsipient Rauno varakult neeru siirdamiseks ette valmistanud Aleksander Lõhmus ühendab neeru. Teda assisteerib Peeter Dmitriev.

 

 

 

 

 

 

 

 

10.59. Neer on ühendatud vereringesse ja toimib. Doonorneer töötab keskmiselt 10 aastat, kuid on näiteid ka üle 20 aasta vastu pidanud doonorneerudest. Seejärel saab patsiendile siirata uue doonorneeru.

 

 

 

 

 

 

11.03. Peeter Dmitriev kasutab mõneminutilist pausi, et jalgu puhata.

 

 

 

 

 

 

11.27. Põie ühendamine.

 

 

 

 

11.32. Peeter Dmitriev viskab nalja, et patsient hindab operatsiooni õnnestumist pindmise haavaõmbluse järgi - see peab olema ilus.

 

 

 

 

 

 

 

11.32. Tehtud. Aleksander Lõhmus võtab kindad käest. Operatsioon ei olnud väsitav, ütleb ta. Tema sõnul on palju väsitavamad öised lõikused, kui tuleb  sõltumata kellaajast ajusurmas olevalt doonorilt saadud neeru siirata.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rauno ja Külli täpselt nädal pärast operatsiooni Tartu Ülikooli Kliinikumi palatis. Veel viie päeva eest ei osanud vend ja õde lootagi, et nad operatsioonist nii kiiresti taastuvad. Külli sõnul on see aeg Raunole olnud topeltraske, sest lisaks endale muretses ta ka õe pärast. Rauno kiidab kliinikumi personali professionaalsust ja toob nimeliselt esile kõik teda aidanud arstid. Külli sõnum sarnases olukorras perekondadele on lihtne: kui teil on võimalik, siis aidake oma lähedasi. "Elundidoonorluse teema on kahjuks Eestis valgustamata ja inimesed ei ole teadlikud. Karta aga pole midagi," julgustab Külli. "Mulle tehti väga põhjalik tervisekontroll, ei jäetud ühtegi lahtist otsa ja kõigile küsimustele sain vastused."