Kiviõli maaomanikud kaebavad kohtuotsuse edasi

Kiviõli Keemiatööstuse (KKT) Põhja-Kiviõli II karjääri laiendamise ette jäävate maade omanikud pole endiselt andnud ettevõttele luba enda maal kaevandada. Kuigi KKT ei või kaevandada võõral maal, võib ta keskkonnaministeeriumi antud kaevandamisloa alusel kuni kinnistuomanikega kokkuleppe jõudmiseni kaevandada nende kinnistute ümber (projekti kohaselt 7-13 m kauguselt).

Kaevandamisest puudutatud isikud leiavad jätkuvalt, et neile nii lähedal toimuv kaevandamistegevus mõjutab müra, tolmu, vee jm kahjulike mõjutuste kaudu nende tervist ja vara määral, millega sisuliselt sunnitakse neid oma vara Kiviõli Keemiatööstusele võõrandama.

Kaebajate arvates kahjustatakse selliselt paljude eraomanike huve ja vara ühe teise eraomaniku – Kiviõli Keemiatööstuse – ärihuvides. Kaebajate arvates ei saa riik neid sundida kannatama kaevandamist KKT huvides.

"Riigi huvi ei saa olla kaevandamine eraomanike kinnistute ümber ja selliselt, et mäeeraldisest umbes kolmandik põlevkivist jääb ilmselt alatiseks kaevandamata," selgitas maaomanike esindaja, vandeadvokaat ja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene partner Piret Blankin.

Tema sõnul pole kaebajate arvates õige, mõistlik ja loogiline, et 2011 anti välja kaevandamisluba 2004. aastal välja selgitatud keskkonnamõjude hindamise aruande alusel, sest see on objektiivselt vananenud.

"Hilisemalt on kehtestatud keskkonnamõjude hindamisele uued kvalitatiivsed nõuded, kehtestatud uusi planeerimisdokumente, teostatud uusi uuringuid jne. Tähelepanuta on jäänud, et konkreetse piirkonna teiste saasteallikate koosmõju uue kaevandusega ei ole kunagi hinnatud," lisas Blankin.

Kaebajad heidavad keskkonnamõjude hindamisele ette ka objekti ebapiisavat määratlemist, aruande ebamäärasust ja üldsõnalisust. Samas selle dokumendi õigsuse ümberlükkamine nõuaks kaebajatelt sisuliselt keskkonnamõju uut hindamist, mille nõudmine eraisikutelt oleks äärmiselt ebaõiglane, teatasid maaomanikud.

Lisaks saavad kaebajad kohtuotsusest aru selliselt, et kui kord on ühe objekti keskkonnamõju hinnatud, pole seadusega lubatudki seda enam korrata.  Kaebajad soovivad jätkata vaidlust ringkonnakohtus.